15. veebruar 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Väheste riikide seadused keelavad veosetasu kinnipidamist

Ida-Euroopa vedajad on mitmeid kordi kokku puutunud probleemidega, kus lääne ekspediitorid on nende veosetasu kinni pidanud, viidates, et vedaja on veost vigastanud või kaotanud tema käsutuses olnud veose.

Veosetasu kinnipidamine toob kaasa käibevahendite märkimisväärse kaotuse ja isegi veosetasu täielik tagastamine ei saa kompenseerida operatiivkaotusi. Ainult väheste riikide seadused keelavad veosetasu kinnipidamist. Enamikul juhtudel nõuab veotasu (täielik või osaline) tagastamine pikka ja kallist kohtuprotsessi. Seetõttu on vedajal soovitav lülitada ekspediitoriga sõlmitavasse lepingusse järgmised punktid:

- Klient kohustub maksma vedajale tähtajaks kõik summad viivitamata, ilma mingisuguste mahaarvamisteta, mis on seotud pretensioonide, vastupretensioonide või tasaarveldustega.

- Kõikidele summadele, mis ei ole vedajale tasutud kooskõlastatud tähtajaks, arvestab vedaja viivist 4 protsenti.

Kommertskoodeks sätestab, et pretensioonid veotasu osas ja veosepretensioonid tuleb esitada eri protseduuridena, mis ei võimalda veosetasu kinnipidamist. Järelikult on tasaarvestus võimalik ainult juhul, kui saadaoleva veosetasu summa ja kauba vigastamise või kaotuse suurus on poolte vahel kooskõlastatud.

Ekspediitoril on tsiviilkoodeksi alusel õigus kuulutada välja kliendi regressipretensioon vedajal saada oleva veotasu vastu. Samas ei ole kohustuslik, et võlgenvus veosetasu osas oleks tekkinud samast veost, millest regressipretensioon.

Üldistes ekspediitortingimustes sisaldub säte, mis võimaldab kokku leppida tasaarvelduste keelamises poolte vahel.

Vastavalt tsiviilseadusele on tasaarveldused lubatud ainult juhul, kui nad on:

-- vaieldamatud;

-- tekkinud samade poolte (ja õigussuhete) vahel;

-- tekkinud ühe ja sama veo suhtes.

Üldtsiviilkorras ei saa kindlaks määratud võlga tasandada kindlaks määramata võla vastu. Pretensioonid veosetasu suhtes on aga peaaegu alati kindlaks määratud, samas on veosepretensioonid peaaegu alati kindlaks määramata.

See põhimõte on kinnitatud ka Põhjamaade ekspediitorite assotsiatsiooni tingimustes.

Kui on tehtud siiski katse veosetasu kinni pidada, on vedajal võimalik veosetasu sisse nõuda lihtsustatud kohtuprotseduuri teel.

Tasaarveldus on võimalik ainult juhul, kui mõlemad võlgnevused on kindlaks määratud ja neid on võimalik kohtu kaudu sisse nõuda.

Samas on selle sätte kehtivus piiratud asjaoluga, et seadusevastaselt kinnipieetud veosetasu väljanõudmise ainus võimalus on kohtuliku hagi esitamine. Kui see põkkub veosepretensiooniga seotud vastuhagiga, käsitleb kohus mõlemat asja üheaegselt ja veosetasu jääb tasumata nii kauaks, kui kohus teeb otsuse ka veosepretensiooniga seotud hagi osas.

Tasaarveldus on tsiviilkoodeksi järgi võimalik, kui võlgnevused:

-- on likvideeritud, st need on täpselt kindlaks määratud ja võlgniku poolt vaidlustamata;

-- sissenõutavad, st kreeditor on võimeline võlga seaduslikul teel sisse nõudma.

Pretensioonid veosetasule tavaliselt vastavad nendele nõudmistele, erinevalt veosepretensioonidest. Veosetasu kinnipidamise katsed tuleb vaidlustada kohtu korras -- eelistatult kohtu ettekirjutise teel. Seejärel on veosetasu kinnipidaval poolel õigus esitada kohtusse vastuhagi, et seadustada tasaarvestus ametliku juriidilise avalduse teel.

Vastastikused võlad võidakse tsiviilseadusandluse põhjal tasandada juhul, kui need on kindlaksmääratud ja õigustatud. Vaieldav pretensioon veose osas ei ole kindlaksmääratud ega õigustatud. Kui ekspediitor sellest hoolimata üritab teha tasaarveldust veosepretensiooni vastu, võib seda sammu vaidlustada järgmiselt:

-- distsiplinaarkorras kodade kaudu;

-- sõltumatu kohtumenetlusega veotasu suhtes kohtulahendi saamiseks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt