16 veebruar 1999

Jäätmekogujad sihivad uut prügilat

Järgmisel esmaspäeval lõpeb tähtaeg Tallinna Prügila strateegilise investori leidmiseks. Prügimägi on jäätmekäitluse strateegiline punkt, mida jahivad kõik sellel alal tegutsejad. Kuni ei töödelda kogu taarat ning prahti, tuleb teda kusagile matta. Prügiveo suhteliselt madala hinna ja pakendite taaskasutamisse suunavate seaduste värskuse tõttu läheb Eestis taaskasutusse vaid viiendik pakenditest.

Kui suur on Eesti prügituru aastakäive, ei oska keegi täpselt hinnata. Vaid Tallinna kohta on esitatud hinnanguline maht 150--200 miljonit krooni aastas. «Kui Tallinnast välja minna, on näha, kuidas inimesed prügi lihtsalt metsa alla viskavad,» põhjendab Saksa kontserni SKP Recycling nõukogu esimees Bernd Jörg, miks on prügifirmadele makstava raha hulka raske kokku arvata.

Jäätmekäitlusfirmasid ühendava liidu juhatuse esimees, Tallinna Eriautobaasi juht Mati Arro ütleb, et väga hinnanguliselt maksab iga inimene aastas prügifirmale 200 krooni.

See tähendab, et linnas viskab iga inimene aasta jooksul ära prügi, mille vedamiseks on vaja kahte konteinerit, mis mahutavad kumbki ühe kantmeetri, täiendab Ragn-Sells Eesti juht Rein Leipalu.

Arvestades, et Eestis elab 1,5 miljonit inimest, saame hinnanguliselt prügituru aastamahuks 300--400 miljonit krooni, millest pool kogutakse Tallinnas. Seetõttu on mõistetav ka elav huvi Tallinna Prügila aktsiate vastu, seda hoolimata 900 miljoni kroonisest investeeringukohustusest ja kiire otsustamise vajadusest.

Kuu tagasi registreeris Tallinna Prügila aktsiakapitali laiendamiseks korraldatud võistupakkumisele 16 firmat. Tallinna Prügila juhataja Tarmo Kari on märkinud, et neli põhitegijat on Ragn-Sells, SKP, Prantsusmaa Onyx ja USA World Waste Management Group. Tõenäoliselt sellest nelikust selgubki võitja, kellele linn müüb 65 protsenti ettevõtte aktsiatest.

Esimesena kahest tänasest põhikonkurendist tuli Eestisse Ragn-Sells. 1992. aasta sügisel loodi kahasse Lääne maavalitsusega võrdse osalusega ühisettevõte Ragn-Sells Läänemaa. Viis aastat tagasi asutati ka Ragn-Sells Eesti, mis juhib kogu Eestit katva võrgu väljaehitamist.

35 000 elanikuga Läänemaad, mida Ragn-Sellsi kaks prügiveokit jäätmetest tühjendavad, peab Rein Leipalu ka investeeringu tasuvuse seisukohalt alampiiriks. «Alla selle tuleb juba tõsta taks liiga kõrgele või anda järele teeninduse tasemes,» kõneleb Leipalu.

Sellel, et Läänemaal alustatud ühine ettevõtmine kohaliku omavalitsusega viimaseks jäi, on Leipalu sõnul mitu põhjust. «Linn tahab investeeringuid, omal raha investeerida tavaliselt ei ole, kuid hinda tõsta ei taha samuti lubada,» vormib ta tähtsama ühte lausesse.

Leipalu räägib, et Eestis on prügimajandust võimalik arendada veel küll ja küll. Näiteks toob ta Rootsi, kus korterelamute prügikonteinerid asuvad hoones sees, nii et ligi pääsevad vaid maja elanikud.

«Kohe langeb maja kulu prügiveo peale, sest väljas pannakse hinnanguliselt pool prügi teiste poolt juurde,» väidab Leipalu.

Samas tõdeb ta, et Rootsi tegevuskava ei ole end Eestis täielikult õigustanud ja seetõttu on Ragn-Sells Eestis esialgu kiiresti saadud turuosa mõneti käest andnud. «Sakslased on paindlikumad ja lähtuvad rohkem kohalikest oludest,» kiidab Leipalu konkurenti SKPd.

60 aasta eest Hamburgis perefirmana alustanud SKP tuli Eestisse neli aastat tagasi. Rostockis viibinud Tartu linnavalitsuse delegatsioon tegi ettepaneku erastada linnaettevõte, meenutab Bernd Jörg, kes tegeleb isa loodud firmas jäätmemajandusega alates 16ndast eluaastast. «Meid huvitab võrdne osalus, mille kaudu on mõlema poole huvi paremini rahuldatud,» selgitab ta SKP strateegiat.

Nelja aastaga on Tartust alguse saanud esimesest ettevõttest välja kasvanud üheksa ettevõtet üle terve Eesti, milles SKP-l osalus on. Tartu endine linnaettevõte SAB on seni ainuke, mille aktsiad SKP kolmveerand aastat tagasi täielikult ära ostis.

Tallinna Prügila investori konkursil saab Ragn-Sells rõhuda kõige pikemale tegutsemisajale Eestis, SKP eelis on strateegia -- ühisettevõte kohaliku omavalitsusega, mida väiksema osalusega soovib ka Tallinn. Mõlemal on korralik üle-eestiline võrk.

Nende konkurentide võimalusi hinnatakse väiksemaks. USA World Waste Management on väidetavalt kaotanud hulga Peterburi investeeritud raha, mistõttu on tema huvi prügila rajamisse vähenenud. Viimasest pisut paremaks hinnatakse Onyxi seisu.

Kes võidab konkursi, selgub järgmisel nädalal. Üks on kindel, prügiveo hind Tallinnas uue prügila ehitamisega tõuseb kordades. Ja kõik elanike jäätmeid prügimäele vedavad firmad peavad hakkama arvestama, kui palju maksab prügi mahapanek prügilas.

Siit ka põhjus, miks kaks peamist konkurenti -- Ragn-Sells ja SKP prügila aktsiate omandamist praegu kõige tähtsamaks peavad.

Autor: Koit Luus

Hetkel kuum