17 veebruar 1999

Rootsi maksubaas mureneb

Juba praegu on näha, et tal oli õigus ning et areng on osutunud veelgi kiiremaks, kui augustis ennustada juleti. Üksteise järel põgenevad Rootsist maksumaksjad -- nii suured kui keskmised firmad, samuti noored haritud spetsialistid. Statistika andmetel lahkub Rootsist iga neljas äsja ülikooli lõpetanud insener.

Riigist on lahkumas kõigi suuremate börsiettevõtete peakontorid. Ravimifirma Astra ühines Inglise Zenecaga ja viib oma peakorteri Londoni, Ericsson jagab peakorteri neljaks, Volvo otsused tehakse edaspidi Detroidis. Soome on läinud Stora Enso ja MeritaNordbankeni peakorter.

Maksubaasi kahjustab ka see, kui rikkad eraisikud viivad oma säästud üle maksuparadiisidesse. Rikaste raha peletab Rootsist eemale omandimaks ning dividendide topeltmaksustamine. Üks maksubaasi kahjustajaist on ka Internet. Kui rahvusvaheline Interneti-kaubandus hoogu juurde saab, pole ei tollil ega maksuametnikul võimalusi iga paki pealt käibemaksu küsida. Riigipiir liigub sinna, kus on lähim võrku ühendatud arvuti.

Sellise arengu tagajärjed on peagi ka riigi rahakotis tunda. Klas Eklundi prognoosi kohaselt väheneb Rootsi riigi maksudelt saadav tulu lähiaastatel 3--5% SKTst. Ning Eklundi prognoos ei ole veel sugugi kõige pessimistlikum. Rootsi valdade liit Kommunförbundet kardab, et valdade maksutulu väheneb 2010. aastani 120 miljardi Eesti krooni võrra aastas, kui ei suudeta peatada noorte haritud spetsialistide massilist riigist lahkumist.

Maksubaasi nõrgenemine paneb riiki valitsevad sotsiaaldemokraadid ideoloogiliselt raskesse olukorda. Valitsus teab probleemi olemasolust, kuid ei suuda mõistlikult reageerida. Pealegi on Rootsi viimastel aastatel liikunud vastuvoolu. Sest kui konkureerivad riigid on oma maksumäärasid ning eriti omandi- ja dividendimaksu alandanud, siis Rootsi on neid tõstnud. Spetsialistide hinnangul on valitsusel aeg aru saada, et makse peab alandama.

Paljud maksud ei jaga sissetulekuid ümber, vaid annavad hoobi väikesepalgalistele. On juba kogetud, kuidas ülikõrgeks aetud kinnisvaramaks sunnib leskesid ja orbusid kodudest lahkuma.

Samuti peaks valitsus kapitali pealt makstavaid makse ja hea haridusega inimeste makse alandama, mis aga omakorda vähendaks riigi sissetulekuid tunduvalt. Hea sissetulekuga kodanike maksukoorma järsk kergendamine ei taha kokku sobida rootslaste demokraatliku ideoloogiaga. Juba sel valitsusajal peaks Rootsi siiski loobuma nii omandimaksust kui dividendide topeltmaksustamisest, arvab Eklund.

Autor: KL

Hetkel kuum