21 veebruar 1999

Eesti reiting paranes

Moody'se sõnul näitab antud reiting Eesti madalat sisemaist võlakoormust ja valitsuse jäika fiskaalpoliitikat. Agentuuri hinnangul on Eesti väliskapitali spekulatiivse väljavoolu suhtes vähem tundlik kui suur osa arenevaid turge. Moody's teatas, et Eestil on 1997. aastast eelarve ülejääk, mistõttu keskvalitsuse kroonivõlg on väga väike.

Eesti Panga juhatuse liikme Valdur Laidi sõnul parandab selle reitingu andmine Eesti konteksti teiste riikide silmis. Samas lisas ta, et Eesti riik ei hakka seepeale kroonivõlakirju emiteerima.

Hansa Investmentsi nõukogu esimees Joakim Helenius sõnas, et Moody'se A1 reiting on äärmiselt hea uudis Eestile. «See näitab, et asjad hakkavad ümber pöörama, Eesti on madalseisust välja tulemas, inflatsioon hakkab langema,» rääkis Helenius.

Helenius ütles, et Eesti aktsiaturg hakkab tõusma ning välismaised reitinguagentuurid näevad, et Eesti on raskustest üle saamas. «Reitingul on psühholoogiline mõju välisinvestoreile, kes selle põhjal võivad kindlamini siia investeerida,» lisas ta.

Mitu korda krooniriski katmiseks võlakirju Eesti kroonides emiteerinud Swedbanki infojuht Einar Fryden ütles, et A1 reitingu andmine on Eestile väga positiivne. «See teeb tuleviku Eesti majandusele head ja on loomulikult positiivne signaal välisinvestoritele,» sõnas Fryden. Swedbank on 49 protsendi Hansapanga aktsiate omanik.

Kokku on Eesti riik emiteerinud 14 seeriat võlakirju, millest 10 seeriat, kokku 255 miljoni krooni eest on veel lunastamata.

Tallinna linn on emiteerinud kroonivõlakirju seni kaks korda ning kolmanda emissiooni korraldaja otsustatakse sel reedel. Kolme emissiooniga laenab Tallinn kokku 1 miljard krooni.

«See tähendab Tallinnale kõike äärmiselt positiivset. Kui riigi reiting on kõrge, on meil tunduvalt parem laenu saada,» kommenteeris Tallinna abilinnapea Ants Leemets Moody'se hinnagut.

«Ega see reiting meid suurt ei mõjuta,» lausus aga ASi Tallinna Soojus peadirektor Leonid Lipavski, lisades, et sel on kaudne mõju ettevõtete kommertspaberite intressile. Tema sõnul sõltub ettevõtte võlakirja väljastamisel intress peamiselt siiski firma majandusseisust ja tulevikuväljavaadetest.

Tallinna Soojus ei plaani Lipavski teatel lähiajal võlakirju emiteerida. Võimalused on toimida ettevõtte omavahenditega, laenata raha Eesti pankadelt või laenata otse välispankadelt, selgitas ta.

Võlakirju emiteeris Tallinna Soojus sügisel, mil on vaja varuda talvise kütteperioodi kütus, aga raha elanikelt laekub alles talveperioodil. Rahavajaduse kõrghetkel, sügisel, väljastas Tallinna Soojus võlakirju 35 miljoni krooni eest. Viimase, 10 miljoni kroonise emissiooni lunastas ettevõte välja kümme päeva tagasi.

Tallinna Soojuse aastane laenukoormus koos intressi ja laenu teenindamise kuludega on 20 mln krooni. Ettevõtte viimase majandusaasta käive oli 760 mln krooni.

Leedu kohaliku valuuta võlakirjade reiting on Eesti omast madalam, Baa1.

Autor: Sten A. Hankewitz

Hetkel kuum