Aili Kukumägi • 22. veebruar 1999 • 1 min
Jaga lugu:

Disainilahenduse kaitse autori riisikol

Kaubamärgi registreerimisele kulub üle aasta, aga tööstusdisainilahenduse registreerimisele keskmiselt paar kuud.

Nii suur ajavahe tuleneb taotluste menetlemise süsteemide erinevusest. Kaubamärgi registreerimise taotlustele tehakse ekspertiis, aga tööstusdisainilahendusi registreeritakse avaldussüsteemis. Viimane tähendab, et erinevalt ekspertiisisüsteemist ei kontrolli patendiamet, kas esitatud disainilahendus on uudse välimusega ja kes on selle autor.

Disainilahenduse omanik esitab taotluse omal riisikol, mistõttu võib edaspidiseks ennustada palju vaidlustamisi.

Kaubamärgiseaduse jõustumisest 1992. aastal on kaubamärke registreeritud üle 21 000. Tööstusdisainilahendusi puudutav seadus jõustus 1998. aastal ja patendiametisse on esitatud üle 150 lahenduse.

Nagu näha, on kaubamärkidel olnud kuueaastane edumaa, mis on ka registreeritute arvu suure erinevuse peapõhjus. Patendiameti kaubamärgiosakonna juhataja Reet Aas arvab, et mingil määral võib põhjus olla selleski, et mõningate toodete väliskuju on kaitstud kaubamärgina, kuigi üldjuhul seadus sellise võimaluse välistab.

Registreeritud disainilahendusi on üsna mitmest vallast, arvukamalt on esindatud mobiiltelefonid, mänguasjad, pakendid ja tööriistad. Kõigi nimetatute omanikud on tuntud välisfirmad.

Kaubamärgi ja tööstusdisainilahenduse registreerimise juures on ainus ühine joon see, et mõlema puhul on kodumaiste registreerijate osakaal ligi 20%.

Tööstusdisaini kaitse seadus annab ettevõtjale võimaluse saada riigilt õiguskaitset toote väliskujundusele. Registreeritud disainilahenduse omanikul on monopoolne õigus sellist toodet valmistada, levitada ja müüa.

Erinevalt kaubamärkidest ei ole patendiametil veel infot ühegi registreeritud tööstusdisainilahenduse vaidlustamisest.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt