22. veebruar 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Kui kogu rahvas...

Eesti on Soomega peetava laevandussõja rindel kaotusi kandmas. Helsingi ringkonnakohus otsustas, et Soome seaduste alusel pole alust peatada Soome meremeeste ametiühingu boikotti Eesti Merelaevanduse (EML) laevade vastu. Laupäeval kutsus Kuku Raadio peatoimetaja Harri Tiido eesti rahvast üles boikoteerima Soome kaupu.

Äripäev ei toeta Soome kaupade boikoteerimise üleskutset, sest see ei lahenda laevandussõda.

Majanduslikku mõju Soomele kaupade boikotil pole. Eesti osa Soome väliskaubanduses on alla 1%. Küll aga võib boikott toimida bumerangina Eesti ettevõtjatele, kellest paljud teevad Soome firmadele allhanketöid.

Lootust hellitavad Eesti põllumajandustootjad ja vastu rinda taguvad maapoliitikud -- nüüd hakatakse rohkem ostma eestimaiseid tooteid. Inimeste tarbimisharjumusi paraku patriootilisusele rõhumisega eriti ei muuda. Kes sõi enne eesti toitu, sööb seda edasi, kes ei, see ei. Samuti ei saa kedagi keelata boikotis kaasa löömast. See on iga inimese vaba valik.

Boikott kannaks endas mingil määral psühholoogilist efekti. Korraliku ja jõulise PR-aktsiooniga saab tekitada rahvusvahelise meediakära, mis võib mõjutada läbirääkijaid. Võimalik on ka vastupidine emotsionaalne efekt, saavutame soomlastes veel negatiivsema suhtumise meisse ja katkestame senisedki firmadevahelised sidemed.

Lahenduse otsimine sõjale on ikkagi läbirääkijate ehk Soome ametiühingute ning EMLi ja Eesti ametiühingute ülesanne. Senised läbirääkimised on Eesti jaoks ummikusse jooksnud. Üks kahest, kas on Eesti-poolsed läbirääkijad liiga nõrgad või ehk liiga jäigad. Ehk tuleb mängida teistele hoobadele.

Ühest küljest valis EML ehk endale vale lähtekoha, kui hakkas kohtuteed käima Soome ametiühingute, mitte lepingupartneriteks olevate soome sadamatöölistega. Ent kui nii siis nii, rinda pisteti tugevama vastasega. Esialgu tuleb EMLil kohtuteed jätkata. Soome riigikohtus ja Euroopa kohtus. Kui Soome ametiühingute tegevus ei vasta Euroopa Liidus kehtivale õigusele, nagu väidab EMLi arendusdirektor Viktor Palmet, saab kohtus sellest lähtuda. Survet on võimalik avaldada ka kaubanduspartnerite kaudu, kelle kaup dokkerite boikoti tõttu laevadele kinni jäi, ehk leida abi soomlaste endi seast.

Hoopis omapärane on aga see, et Soome vahet sõidavad küll EMLi juhtkond, küll ametiühingud, küll teede- ja sideministeerium, küll Eesti peaminister ise. Eesti Merelaevanduse suuromaniku Tschudi & Eitzeni tegevusest oma tütarfirmat tabanud probleemi lahendamiseks pole midagi kuulda olnud.

Kui firma omanikul pole ettevõtte käekäigust sooja ega külma, võib kogu eesti rahvas üksmeelselt Paidest, Portugalist või kust iganes (peaasi, et mitte Soomest) pärit piimarasva süüa, Eesti Merelaevanduse jaoks ei muutu midagi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt