Kristi Malmberg • 22 veebruar 1999

Riigikogu komisjon: Maapank tegi kuritegelikke tehinguid

Komisjoni eile avaldatud lõppraporti kohaselt oli Maapanga pankrotini viinud kahjulike tehingute põhjuseks riskide vale hindamine, juhtkonna pidev vahetumine ja ülevaate puudumine pangas toimuvast nii pangainspektsiooni kui panga enda juhtide poolt. «1997. aasta börsikriis andis Maapangale lõpliku löögi,» nentis komisjoni esimees Mihkel Pärnoja.

Oma lõppraportis soovitab komisjon järgmisel riigikogu koosseisul Maapanga pankroti asjaolude uurimist jätkata. Pärnoja sõnul annab komisjoni töö riigikogule infot ka selle kohta, millised on nõrgad kohad seadustes ja pangajärelevalves ning võimaldab algatada seadusemuudatusi.

Keskkriminaalpolitsei uurimisosakonna ülem Kersti Jundas ei soovinud veel anda hinnangut riigikogu komisjoni poolt kuriteo tunnustega märgitud tehingutele. «Kindlasti annab see (riigikogu komisjoni lõppraport -- toim.) aga meile lisamaterjali kontrollimiseks ja uute seoste leidmiseks,» lausus Jundas.

Maapanga kriminaalasja eeluurimine pidi lõppema aprillis, kuid Jundase sõnul seda aega kindlasti pikendatakse. «Maapank oli seotud nii paljude asutustega, et on mõeldamatu, et nende kriminaalasi võiks kuu-kahe jooksul kohtusse jõuda,» nentis ta.

Eesti riigil jäi Maapanka ligi pool miljardit krooni. Raha paigutamine sai Pärnoja sõnul teoks seetõttu, et pangainspektsioon hindas Maapanga olukorda valesti.

Komisjoni liige Valentin Strukov märkis, et Eesti Pank hilines Maapanga tegevusse sekkumisega. Samas ei täitnud Maapank ka pangainspektsiooni ettekirjutusi ja esitas inspektsioonile ebarealistlikke tulevikustsenaariume.

Maapanga juhtkond olukorda sisuliselt ei kontrollinud ja puudus pangasisene aruandlus, seisab komisjoni lõppraportis.

Kohtumisel Maapanga juhtidega viitasid need Pärnoja sõnul asjaolule, et panga üks omanikke Hüvitusfond oli otsuste langetamisel võrdlemisi mõjukas ja sealt paljud probleemid alguse saidki.

«Ent meil pole alust kedagi konkreetselt süüdistada,» nentis Pärnoja.

Maapanga juhatuse endine esimees Malle Eenmaa on varem väitnud, et oli otsuste langetamisest kogu aeg kõrvale tõrjutud ja tegelikult juhtis panka Hüvitusfondi juhatuse esimees Arle Mölder.

Komisjonil jäi pooleli ka uurimine, kas vastab tõele, et Maapank andis valitud inimestele intressita laene. Pärnoja sõnul on seda väitnud panga juhtkonda kuulunud isikud, kuid Maapanga laenuosakond eitab sellist tegevust.

Lisaks leidis komisjon, et Maapanga raamatupidamises puudus nõuetekohane dokumentide arvestuse ja säilitamise kord, samuti väärtpaberitehingute elektroonilise kajastamise süsteem.

Hetkel kuum