Kristi Malmberg • 24. veebruar 1999 kell 22:00

Finantskontroll ühe mütsi alla

Ühtne finantsjärelevalve koosneks väärtpaberi-, panga- ja kindlustusinspektsioonist. Rahandusminister Mart Opmanni sõnul saab ühtne järelevalve alluda kas valitsusele, keskpangale või sõltumatule struktuurile. Praegu alluvad kindlustus- ja väärtpaberiinspektsioon rahandusministeeriumile ja pangandusinspektsioon Eesti Pangale.

«Eesti Panga hinnangul peaks see alluma neile ja meie arvates kas meile või sõltumatule struktuurile,» ütles Opmann, lisades, et enamikus Euroopa riikides allub ühtne finantsjärelevalve valitsusele.

Samas väitis Eesti Panga avalike suhete juht Andrus Kuusmann, et keskpank pole pangajärelevalve alluvussuhte osas sugugi jäigal seisukohal. «Pigem kaldume pooldama kolmandat varianti, mille kohaselt luuakse vastav avalik-õiguslik institutsioon,» ütles Kuusmann. 4. märtsil langetab Eesti Panga nõukogu selle kohta otsuse.

Kuusmann lisas, et tähtsam igasugustest põhimõttelistest vaidlustest on see, et on jõutud ühtse järelevalve vajalikkuse teadvustamiseni. «Oluline on ka see, et ühtse järelevalve loomise ajal ei kannataks praegune järelevalvesüsteem,» märkis ta.

Hansapank Asset Managementi juhataja Hannes Raag ütles, et raske on anda hinnangut, kelle alluvuses peaks järelevalve olema. «Pigem oleneb selle efektiivsus järelevalvet teostama hakkavatest inimestest, mitte alluvussuhtest,» lausus Raag. Ta ütles, et on rahul ka praeguse järelevalvesüsteemiga.

Opmanni sõnul on ühtse järelevalve alluvuse puhul tegu niivõrd põhimõttelise otsusega, et praegune valitsus seda ei tee. Selle asemel tegi valitsus justiits-, rahandus-, majandus- ja sotsiaalministeeriumile ülesandeks esitada 2. märtsiks ettepanekud koos täitmise tähtajaga järelevalvealaste seadusandlike lünkade parandamiseks.

Valitsuse hinnangul tuleb muude paranduste hulgas täiendada äriseadustikku nii, et äriühingu juhtorgani liige ei saaks sõlmida tehinguid iseendaga või teise äriühinguga, mille juhtorganisse ta kuulub. Samuti tuleks karmistada kriminaalkoodeksis vastutust insider-tehingute eest. Taani eksperdi Eigil Molgaardi aruanne pankrotistunud Maapanga kohta juhtis peamiselt tähelepanu puudulikule järelevalvele.

Rahandusministri hinnangul tuleb järelevalve probleemide hulgas piiritleda ka Eesti Panga ja valitsuse omavaheline roll.

Kuni pankrotini pole valitsusel võimalust kaasa rääkida panga tegevuses, kuid pärast pankrotti kasvab valitsuse tähtsus korraga tohutult ja valitsus peab kõik selle kinni maksma, selgitas Opmann Maapanga näite varal.

Hetkel kuum