1. märts 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Air Cargo Estonia soovib linnalt miljonit

Detsembris valmis Air Cargo Estonial (ACE) Tallinnas büroo- ja laohoone. Uusehitise juurde pääsemiseks tuli ehitada ka 300 m pikkune ja 6 m laiune tänav, mille rajamine läks firmale maksma ca miljon krooni. Air Cargo Estonia juhid soovivad linnalt tänava ehitusse investeeritud raha tagasi taotleda. «Kui ehitad linnale teed, siis võiks ju selle eest raha ka saada,» põhjendab soovi Air Cargo Estonia tegevjuht Külli Prosa. Ta tunnistab, et tõenäoliselt on linnal rahaeraldiste tegemiseks ranged tingimused ja iga küsija kompensatsiooni ei saa.

Aivar Kaitsa Mendelsoni kinnisvarafirmast leiab, et Air Cargo Estonia soov on igati õigustatud, sest igasuguste kommunikatsioonide rajamine on kohaliku omavalitsuse kohustus.

Ametnikud aga ei usu, et linnal on raha taoliste ootamatute kulutuste katmiseks, eriti kui finantseerimisnõudmine esitatakse alles pärast ehituse valmimist.

linnReedik Võrno

Keegi ei keela küsimast. Küsija suu pihta ei lööda, iseasi kas linnakassas on raha sellisteks ettenägemata kuludeks.

Planeerimis- ja ehitusseaduse 47. paragrahv ütleb, et detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. Air Cargo Estonia võib sellele tugineda ja öelda: olgu olla, tehke tänav valmis või kuna ma tegin ise, siis makske kinni, sest teisiti pole kokku lepitud. Seadus on selline, kuidas aga olukord kujuneb, ma ei tea.

Nad peaks pöörduma linnavalitsuse poole. Kuna raha jagab abilinnapea Ants Leemets, siis kiri võiks olla talle. Leemets kirjutab sinna nurga peale, kas maksta välja või mitte.

ekspertHendrik Ilves

Planeerimisseadus ütleb tõepoolest, et linn ehitab välja infrastruktuurid -- teed, tänavad, võrgud jne. See ei pea aga alati nii olema.

Viga tehti juba asjaajamise alguses. Tänava rajamine peab olema detailplaneeringuga paika pandud. Kui see oli linna tänav, siis poleks see firma ise tänava ehitamiseks ehituslubagi saanud. Kui ta selle tänava kusagile linnaterritooriumile ehitas, siis oleks pidanud tellijaga -- kommunaalameti või mis iganes linnaametiga -- rahastamises kokku leppima. Linnal võib olla palju tähtsamaid tänavaid ehitada ja selle tänava jaoks võib raha puududa. Firmal endal oli kindlasti hädasti seda objekti vaja, küll oleks linnaga leitud mõistlik kompromiss.

Kuidas ehitamist rahastatakse, lepitakse kokku eelnevalt, mitte ei hakata arutama pärast ehitamist.

ACE tegevjuht Külli Prosa leiab, et linn võiks kõrvaloleva miljon krooni maksnud tee ehituse kompenseerida.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt