1. märts 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Eurotaevas on pilvine

Euroopa rahapoliitika arhitektiks peetav Issing jätkab Saksamaa keskpanga traditsiooni inflatsiooni karmil ohjeldamisel, mistõttu Euroopa finantsturgudel on ta pälvinud hüüdnimeks inflatsioonipistrik.

Uue Euroopa keskpanga rahapoliitika peakujundaja on rahul eurotsoonis saavutatud hindade stabiilsusega, kuid kritiseerib teravalt tööturu jäikust. «Euroopa suur tööpuudus on täielik skandaal,» kuulutab ta.

Nii Euroopa keskpank kui ka riikide poliitilised liidrid teavad, et suur tööpuudus on Vana Maailma põhiline majandusprobleem. Selle lahendamiseks tuleks poliitikute arvates keskpangal lõdvendada rahapoliitikat, mida Issing pareerib väitega, et ei majanduskasv ega tööhõiveprobleemid ole tingitud praegusest intresside tasemest. Ta rõhutab: Euroopa tööturg on liiga paindumatu, külluslik sotsiaalabi ei soodusta hõive parandamist ning liiga kõrged maksud pärsivad uute töökohtade loomist.

Euroopa keskpanga peaökonomist ei usu majandusprognoosidesse, mis rajanevad tarbijate optimismil, sest kuidas saavad tarbijad jääda optimistlikuks, kui firmade tulevikuväljavaated järjest süngenevad.

Otmar Issingi sõnul on olemas selge risk, et negatiivne ettevõtlusõhkkond võib avaldada mõju ka tarbijatele. Europiirkonna majanduskasv aeglustus eelmise aasta lõpul ja see on jätkunud selle aasta esimeses kvartalis. Kaks järjestikust negatiivse majanduskasvuga kvartalit on aga ökonomistide määratluse kohaselt majandusseisak.

Kuid ei Euroopa keskpank, Euroopa komisjon (EK) ega rahvusvaheline valuutafond (IMF) ei usu, et tegemist on majandusseisakuga, vaid peavad seda üksnes majanduskasvu aeglustumiseks.

Keskpanga peaökonomist tõdeb, et maailmamajanduses peitub veel muidki ohte, aga neile tuleb selgelt silma vaadata.

Iseäranis Saksa- ja Prantsusmaa rahandusminister on süüdistanud keskpanka, et too ei suhtu tõsiselt deflatsiooniohtu. Nende väitel kannab just keskpank vastutust selle eest, et hinnad on sööstnud langusse ja Euroopa läheb vastu 1930. aastate laadsele depressioonile.

Issing tõrjub süüdistused väitega, et europiirkonna intressipoliitika on just praegu väga ekspansiivne. Eelmisel aastal langesid lühiajalised baasintressid keskmiselt üle ühe protsendi ja pikaajalised turuintressid on viimase 50 aasta madalaimal tasemel nii nominaalselt kui ka reaalselt. Lisaks on nõrgenenud euro aidanud parandada Euroopa eksporditööstuse konkurentsivõimet.

Euroopa ühisvaluuta euro on arenenud dollari suhtes oodatust nõrgemini. Issingi arvates on selle põhjuseks Ühendriikide oodatust tugevam majanduskasv. Tema sõnul on ka poliitikute surve keskpangale lisanud ebakindlust ja nõrgendanud euro kurssi. «Oleme huvitatud poliitikutega dialoogi pidamisest, kuid nende avalik surve on kahjulik. See viib riskipreemiate kaudu välja kõrgematele intressidele,» leiab keskpanga peaökonomist.

Autor: TS

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt