1. märts 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Kinnisvara võivad peatselt hinnata vaid atestaadiga hindajad

Eesti on praegu ainus maa Põhja-Euroopas, kus hindajate atesteerimise süsteem pole veel rakendunud. Enamikus riikides toimub atesteerimine kutseühingu poolt või nende kaasabil. Eestis koordineerib seda tööd kaubandus-tööstuskoda.

Kinnisvara väärtuse küsimustega puutuvad kokku kõik laenutaotlejad, vara võõrandajad või muid varalisi küsimusi lahendavad kodanikud ja ettevõtted. Probleeme on hindamise praktikas nii kompetentsusega kui ka kutse-eetikaga. Hindajate vastutustundlikkus on küll aastate jooksul pidevalt paranenud, kuid siiski jätab veel sageli soovida kutse-eetika normide järgimine.

Kompetentsusele on ehk mõnevõrra vähemgi tähelepanu pööratud. Küllalt sageli on see seotud näiteks maa hindamisega, kus ei hindaja, töö tellija ega ka krediidiasutus pole kursis kehtiva seadusandluse ja planeeringutega.

Sageli pangad ei süvenegi eksperthinnangusse rohkem, kui vaid lõpptulemusele tähelepanu osutades. Seetõttu lähevad veel tänase päevani «kaubaks» põllumajandusmaa hindamised ehituskrundina kasvõi kõige rangemas joogivee kaitsetsoonis, kus ehitusluba seaduses ettenähtud korras ei ole võimalik saada.

Atesteerimise põhieesmärkideks on hindajate töö kvaliteedi ja usaldusväärsuse parandamine, hindamistöödes rahvusvaheliselt tunnustatud nõuete ja standardite rakendamine Eestis ning hindaja isikliku vastutuse tõstmine.

Atesteerimise nõuded on küllaltki ranged. Kuna vajame ka rahvusvahelist tunnustust, tugineme maksimaalselt IVSC (rahvusvaheline hindamisstandardite komitee) ja TEGoVA (Euroopa hindamisstandardite organisatsioon) nõuetele. Atesteerimise rakendamine Eestis tähendab hindamistööde viimist rahvusvaheliste standardite alusele (IVSC).

Valides varade väärtuse analüüsiks hindaja atesteeritud hindajate hulgast, on tõenäosus saada kvaliteetne töö oluliselt kõrgem kui muudel juhtudel. Kliendil tekib veel täiendav võimalus vaidlustada hindaja töö kohtuväliselt. Selliselt kaitseb atesteerimine kodanike, firmade, pankade jt huvisid, tõstab töö kvaliteeti ning usaldust.

Atestaadid jagunevad üldatestaadiks ja kolmeks piiratud atestaadiks. Viimased võimaldavad teatud varade hindamist: äri- ja tootmisotstarbelised varad, elamisotstarbelised varad ning põllu- ja metsamajanduslikud varad.

Üleminek hindamisele ainult atesteeritud hindajate poolt toimub selle aasta jooksul. Alates 1. jaanuarist 2000 nõutakse tagatiste hindamisel atestaati. Esimesed eksamid toimuvad aprillis.

Autor: Tambet Tiits

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt