1. märts 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Riigikogu saaks lõpetada ka teisiti

Riigikogu tööaja teadlik venitamine vaheaegade võtmisega pälvis taas ajakirjanduse tähelepanu. Paraku on opositsioon teinud seda korduvalt. Just see taktika sünnitas ka riigikogu rekordpika istungi.

Põhjust uhkeldada pole kellelgi -- maksumaksjate raha raiskamine on ilmne (ainuüksi rekordistungi pausid läksid maksma üle 400 000 krooni). Teadliku ajaraiskamise tõttu jäävad paljud vajalikud seadused lihtsalt vastu võtmata. Midagi sellist 1992--1995 ei toimunud. Toonase opositsiooni vingeim sõnum oli hääletuse eel väljamarssimine, mida tehti kolmel korral.

Probleemil on teinegi külg. Pole raske näha, et selle riigikogu töö viimaseid nädalaid kroonivad raudtee-, kaabellevi- ja audiitorite seadus, tulumaksu ja kindlustusseaduste muutmise seadused jmt. Kas võime olla kindlad, et neid seadusi ei võeta vastu kiirustades (enamik rahvaasemikke peab samaaegu valimiskampaaniat) või minnalaskmise meeleolus?

Hetk on sobiv juhtida tähelepanu mõne teise parlamendi töökorraldusele, mis vähendavad obstruktsionismi ja võimalikke kahtlusi.

Võti on lihtne -- vana parlament jätkab tööd pärast valimisi 2-3 nädalat sõltuvalt sellest, kas valimised on ühe- või kahevoorulised, uus parlament tuleb kokku kuu pärast valimisi.

Selle süsteemi voorusi po-le raske tabada. Teatavasti ei tähenda uue riigikogu kokkutulemine veel uue valitsuse moodustamist. Siin võib tulla mitmeid keerdkäike (Tiit Vähi valitsus sai ametisse alles 17. aprillil, ehkki valimised olid 5. märtsil 1995). Kombinatsiooni uus parlament -- vana valitsus on raske targaks pidada, sest uuel struktuuril on raske jälgida kasvõi Eesti Energia peadirektorile palga määramist, rääkimata märksa tõsisematest sammudest, nt omandisuhetega seonduv.

Variandi vana parlament --vana valitsus jätkumine mõni aeg pärast valimisi annab võimaluse uue paarisrakendi rahulikuks formeerimiseks. Töö pooleli jätnud vana parlament (paljudes riikides tähendavad erakorralised valimised parlamenditöö lõpetamist, et järgneva kampaania ajal oleks kandidaatidel võrdsed võimalused) saab taaskogunenult rahulikult vaagida, mida lõpetada, mida mitte.

Pole mõtet karta, et «vanad» midagi halba kokku keeraks -- kõikjal valitakse umbes pool vanast koosseisust tagasi -- uus parlament hoiab vanal silma peal ja saab ka selle tegevust suunata. Küll aga saab vana uuele head teha -- näiteks langetades otsuse mõnes delikaatses poliitilises või majandusküsimuses, mille tegemisega «uus parlament» paneks ennast kohe löögi alla.

Uus riigikogu hakkab arutama ekspertiisikomisjoni ettepanekuid põhiseaduse muutmiseks. Miks mitte kaaluda ka võimalust «vana» riigikogu volituste teatud pikendamiseks?

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt