1. märts 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Savijalgadel abinõu

Neljandik Äripäeva poolt küsitletud eksportööre arvas, et riik peab hakkama eksporti doteerima.

Toimetus ei toeta ekspordi riigipoolset toetamist.

On vale arvata, et kui Eesti hakkab ettevõtjatele toodangu ekspordi eest peale maksma, siis teised riigid jätavad sellisele sammule reageerimata. Meie tootjatele kehtestatakse kõrgemad tollimaksud või vähendatakse Eestile eraldatud kvoote.

Juba praegu protesteerivad Euroopa Liidu tootjad meie tootjate väikeste tootmiskulude pärast ja nõuavad Eesti ettevõtjatele piiranguid. Viimane selline avaldus tuli nädalapäevad tagasi Briti kaubandusministrilt ja oli suunatud Eesti puidutööstuse vastu. Riigipoolsete toetuste maksmine ainult tugevdab seda survet.

Kuna riigil ei ole dotatsioonideks piisavalt ressursse, peab eksportööridele makstav raha tulema kellegi teise arvel. Üks võimalus on vähendada teiste valdkondade riigieelarvelist finantseerimist. See on aga poliitiliselt peaaegu võimatu. Teine võimalus on suurendada maksukoormust, kuid see ei ole teiste maksumaksjate suhtes õiglane.

Eksporditoetuste pooldajad -- näiteks mööbli- ja toiduainetöösturid -- põhjendavad seda vajadusega tagada võrdne konkurents teiste riikide tootjatega, sest paljud riigid doteerivad oma eksportööre, et neil oleks lihtsam uuele turule siseneda või seal püsida.

Toimetuse arvates tekitab selline tootjate toetamine aga ebavõrdsust Eesti ettevõtjate seas. Kui riik hakkab eksportööre rahaliselt abistama, siis on selge, et kõigile dotatsioone ei jagu. Raha õiglane jagamine ettevõtjate vahel on võimatu.

Eksportööridele makstava summa suurus hakkab sõltuma jagajatest ehk ametnikest ja poliitikutest ning sellest, millise erakonna valimiskampaaniat on ettevõte rahastanud. Nii juhtus see põllumajanduse otsetoetustega, kus saajate nimekirja esiotsas figureerisid firmad, mille osanikeks olid juhtivad maapoliitikud Ants Käärma ja Tiit Tammsaar.

On oht, et dotatsioone saavad need ettevõtjad, kes tegelikult seda ei vaja. Raske on võtta tõsiselt piimatöösturite viimase aja avaldusi, et riigipoolne abi on hädavajalik, kui Tallinna piimatööstuse üks omanikke Oliver Kruuda on Eesti kalleima kaatri omanik ning sõidab aeg-ajalt ringi Ferrariga.

Toetusi on põhjendatud tööhõive tagamisega ning sellega, et eksport on pikaajalise ja stabiilse majanduskasvu alus. Tegelikult suurendavad toetused ebaefektiivsust ja sellepärast muutub ettevõte väga haavatavaks -- kui pealemaksmine lõpetatakse (näiteks pärast liitumist Euroopa Liiduga), siis võib see otsus tähendada firmale pankrotti.

Majanduskasvu ja tööhõive tagamine riigi dotee-ringute abil tugineb savijalgadele ja läheb meile lõppkokkuvõttes väga kalliks maksma.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt