Aili Sandre • 2 märts 1999

Plastiliininimesed

Päriselt selgusele pole oma poliitilistes vaadetes veel jõudnud mitmed pühapäeval kandideerivad rahvaesindajad. Kuigi ka näiteks sir Winston Churchill tegi omal ajal rännaku liberaalide juurde ja naasis paarkümmend aastat hiljem konservatiivide manu, teevad Eesti winstonid briti eeskujule silmad ette.

Kunagine vabariiklaste liider Ülo Nugis tegi ringkäigu Isamaaliidus ja maandus parempoolsena riigikogusse pääsenult lõpuks Koonderakonnas. Riigikogu spiikrikoht, millega mees end parempoolsete seltskonnast ära laskis meelitada, jäigi tal saamata.

Koonderakonna nimekirjas riigikogusse valitud ja rahanduskomisjoni tööd vedanud Olev Raju puhul ei imestanudki keegi, et ta leeri vahetas. Üllatas vaid see, et Keskerakonna nimekirja jõudis ta alles vahemaandumisega Perede ja Pensionäride erakonnas. Aga ega Raju võinud teada, et üks arvukama liikmeskonnaga partei läheb valimistele samas Koonderakonnas, mille ukse oli ta äsja enda taga sulgenud.

Keskerakonda on jõudnud ka Ando Leps, varasem Maarahva erakonna kriminalist, kelle nõrkus on KGB ja Eesti poliitikud ning eriline lemmik president Lennart Meri.

Eesti Maarahva erakond (EME) sai aga täiendust Arenguparteist. Tee tegi lahti Vahur Glaase, endine Koonderakonna juhatuse liige, kellest loodeti väärlist järelkasvu Tiit Vähile.

Suurima valimiseelse segaduse tekitanud rahvastikuminister Andra Veidemann valmistas ette kolmed kandideerimispaberid: nii Arengupartei ja EME nimekirjas kui ka üksikkandidaadina esinemiseks. Aktsioon kukkus läbi ja läks maksma Arengupartei esimehe koha. Kallis kooliraha EME üleriigilise nimekirja viimase koha eest. «Ma olen ja jään hingelt liberaaliks,» toonitas Veidemann liberaaldemokraatlikku parteid luues, Rahva-Keskerakonda, praegusesse Keskerakonda suundudes ja Arenguparteid asutades. Kuhu edasi?

Mullu kevadel lahkus Maarahva erakonna fraktsioonist kaks Põllumeeste kogu liiget -- esimees Eldur Parder ja Ülo Peets. Viimane sündis ümber Isamaaliidus ja tänitas tagantjärele EMEga saamatu maarahva huvide eest seismise pärast.

Ülejäänud jooksikutest eristub ehk vahepeal Isamaaliidust lahkunud parempoolsete üks ideolooge Mart Nutt. «Kui Rahvaerakond ja Mõõdukad lähenesid, pidin kas loobuma erakondlikust tegevusest, saama sotsiaaldemokraadiks või naasma Isamaaliitu, viimane on ideoloogiliselt vastuvõetavaim,» põhjendab Nutt Isamaaliitu naasmist.

Hetkel kuum