2 märts 1999

Tellija peab ehituslepingut sõlmides oskama riske hajutada

Enne lepingu sõlmimist tuleb tellijal tutvuda ehitusfirma garantiidega, et teda ei tabaks poole ehituse peal peatöövõtja pankrot. Oluline on tunda huvi ehitusfirma krediidivõime vastu ja jälgida, kas pangad annavad talle garantiikirju. Võimalusel võiks jälgida, kellega ehitusfirma arveldab. Ohutum on töötada tuntud ehitusfirmadega.

Kindlasti tuleks huvi tunda ehitaja viimaste klientide rahulolu vastu. Firmadel on tellijatega käitumisel tavaliselt üks käitumismall, mida nad kordavad, seetõttu tasuks nende varasemate klientide hinnangutesse suhtuda täie tähelepanuga. Oluline on teada, kas firma varasemate ehituste juures on mõni asi kokkulepitust kallimaks läinud ja millega ta lisaraha küsimist on põhjendanud.

Väga tähtis on ehitaja huvi kliendiga koos töötamise vastu. Kõige rohkem üritab ehitaja lüpsta klienti, kes laseb ehitada ühekordselt ühe objekti, näiteks firma peahoone, ja rohkem ehitusega ei tegele.

Tellija peab ehituslepingut sõlmides jälgima, et see kataks kõik ehitusel ettetulevad tööd. Ehituse seisukohalt vajalikud tööd võivad lepingust välja jäämisel põhjustada arusaamatusi tellija ja ehitaja vahel, kes võib nõuda nende tegemise eest lisatasu.

Näiteks on lepingu aluseks olevas ehitusprojektis kirjas avatäited -- uksed ja aknad, kuid kirja panna on unustatud sulused, lukud ja käepidemed.

Selliste ootamatuste vältimiseks tasub kogemusteta tellijal konsulteerida kinnisvaraarendajatega, kellel on ehituslepingute sõlmimisel suured kogemused ja parim ülevaade ehitusfirmadest. Kui ehitaja tõmbabki arendajale korra «mütsi pähe», siis väikesel Eesti ehitusturul sellest halva imago jaoks piisab.

Ehituslepingu eelarve pool peab olema kõigi ehitusetappide kajastamisel väga täpne. Ehituskauge põhitegevusalaga tellija pole nüanssides kompetentne ja ehitaja võib seda tema vastu ära kasutada, jättes lepingust välja asjad, mille eest ta ei taha vastutada. Näiteks ei pruugi tellija olla kursis, et hoone asub muinsuskaitse tsoonis ja ehitaja jätab ta objekti kohta kehtivate seaduste osas teadmatusse kuni hetkeni, mil saabub muinsuskaitseinspektor ja teeb korralduse ehitus peatada.

Ehitusega kaasnevad alati lisatööd, mida pole võimalik ette näha. Ettenägematute tööde mahu lagi võiks olla lepingus protsentuaalselt määratud, samuti selleks vajalike lisatöötundide hind.

Ehitusleping tuleb koostada nii, et tellijal oleks täpselt teada, millised riskid jäävad tema kanda. Ehituse seiskumine halbade ilmastikutingimuste tõttu on üks neist ohtudest, millega tellija riskib. Ehitaja veeretaks meelsasti halva ilma tõttu platsil kasutult seisvate ehitusmasinate rendi ja muud lisakulutused tellija kaela, sest ehitus pole peatunud tema süül. Tellija ei pruugi teada, et tavalise betooni asemel kasutatakse -5° C juures eribetooni.

Tellijal on vaja teada ehituslepingu täpset maksumust, sest sellest sõltub tema äriplaani edukus. Kui ta võtab enda peale laenukohustused, siis võivad need seoses ehituse ettenägematu kallinemisega ohtlikult kasvada, mistõttu on tema jaoks oluline sõlmida ehitusleping, mille kohaselt ei lasu tema peal kogu risk.

Autor: Sulev Nõmmann

Hetkel kuum