Fond ebaefektiivsetele

Valitsus kinnitas teisipäeval kohustusliku töötuskindlustuse fondi kontseptsiooni, mille kohaselt hakkab aastast 2001 kohustusliku maksena fondi laekuma 1% töötaja brutopalgast, tööandja maksab samalt summalt lisaks 0,5%. Fond hakkab maksma töötajatele koondamistasusid. Sotsiaalministeeriumi pressiteate järgi kaotatakse tööandja senine seadusjärgne kohustus maksta töötajatele ühekordseid koondamistasusid.

Äripäev ei toeta töötuskindlustuse fondi kontseptsiooni.

Fondi loomise eesmärk on kontseptsiooni koostajate sõnul see, et ettevõtted kannaksid samuti töötuse riski. Ehk soovitakse kaasa aidata stabiilsema ettevõtluskeskkonna kujundamisele. Küll aga pannakse sel viisil ümberjaotamisega efektiivselt töötavad ettevõtted vähemalt osaliselt kinni maksma teiste ettevõtete juhtimisvigu. Hästi ning stabiilselt töötavate ettevõtete makstav lisamaks teeb luuserettevõtete elu lihtsamaks.

Väidetavasti on fondi vaja eelkõige väikeste ettevõtete aitamiseks, kes hättasattununa koondamiskulusid välja ei kannata. Paraku on optimeerimisvajaduses enam just suured ja monopoolsed kolossid ja paratamatult soosib kontseptsioon pigem neid.

Riik on leidnud taas mooduse raha kokkukorjamiseks ja ümberjagamiseks. Raha laekumine käib mööda skeemi ettevõte--maksuamet--riigikassa--fond. Fondis peab olema vähemalt ühe aasta vajaduste suurune reserv, st praeguse keskmise palga juures ca 500 miljonit krooni. Headel aastatel, kui ettevõtetel hästi läheb ja koondamisvajadust ei ole, maksta tuleb aga endiselt, suureneb see reserv pidevalt. Vaadates tänavust rahandusministeeriumi käitumist riigikassa aukude lappimisel, ei või sugugi kindel olla, kuidas seda raha kasutatakse.

Fondi loomisega lükkab riik vastutuse sotsiaalsfääris enda pealt ära. Kaob vajadus suurendada eraldisi töötute abirahaks ja pankroti tagatisfondi. Samas jäi näiteks eelmisel aastal pankrottide puhuks ette nähtud 40 miljonist osa kasutamata. Ettevõtete kaela pannakse ka töötute ümberõppe finantseerimine.

Väheneb ettevõtete vastutus töötaja hoidmise eest ja see soodustab tööjõu voolavust. Arenevate, end laiendavate ja uusi töökohti loovate ettevõtete jaoks muutub selline süsteem pikas perspektiivis üsna kulukaks. Tegutsev ettevõte peab ise oma riske kandma. Pealegi on koondamine siiski harukordne sündmus.

Koondamistasude maksmine peaks olema korraldatud nii, et see ei oleks täiendav koormis teistele. Praegusel juhul ei ole ettevõtete ja töötajate maksukoormuse tõstmine õigustatud. Pigem näitab see riigi suutmatust või tahtmatust ise efektiivsemalt töötada. Töövõtja on meil seadusandlikult piisavalt hästi kaitstud. Fondi loomise soov jätab mulje, et lähiajal on oodata mõnes suuremas riigiettevõttes koondamiste lainet, mida riigi rahakott välja ei kannata.