7. märts 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Eestlaste juhtimisstiil on mitmepalgeline

Erinevused on siin nii riietuses, kolleegidega suhtlemises, käskude andmises, nõupidamistel oma arvamuste väljaütlemises jms. Näiteks sakslane on oma alluvale ülesande andmisel küllaltki konkreetne nii tähtaegades kui ka tehtavas töös ja oodatavas tulemuses. Rootslane seevastu annab oma alluvale suhteliselt vabad käed ja on ülesande püstituses palju üldsõnalisem.

Kasutatav juhtimiskultuur ei sõltu ainult juhtidest, vaid eelkõige ühiskonna väärtustest ja inimeste organisatsioonis käitumise arengutasemest.

Eestis on juhtimiskultuur praegu tegemas suuri muutusi, oleme otsimas endale sobivat juhtimiskultuuri. Sageli tekib ettevõtte juhil küsimus, mida nüüd teha -- kas leiutada jalgratast, kopeerida või teha midagi vahepealset.

Põhjamaade mõju Eesti firmajuhtidele on päris tugev. See on minu arvates hea, sest ka Eesti mentaliteet on põhjamaalik, mitte väga temperamentne.

Mõnevõrra erinevad ka Põhjamaade endi ärikultuurid. Soomlaste juhtimisstiil on veidi autoritaarsem kui rootslastel. Rootslaste juhtimisstiil on väga demokraatlik, võib olla lähevad nad selles osas isegi veidi liiale.

Eestlaste juhtimisstiil kaldub esialgu veel autoritaarsema suuna peale, kuid tahe on minna demokraatliku juhi stiili poole. See hakkab silma, jälgides siin korraldatavaid kursusi ja seminare.

Loomulikult on eestlaste juhtimiskultuuris veel nüansse, mis on pärit nõukogude ajast, kuid need vähenevad pidevalt.

Kuigi USA asub Eestist kaugel ja Põhjamaad palju lähemal, on Eesti ettevõtete juhid mõneti ameerikaliku mõtlemisviisiga.

Eestil ja USA-l on minu arvates olnud suhteliselt sarnane ajalugu. USAs pole mitmesaja aasta jooksul kujunenud rikka aadli klassi. Eesti mineviku kohta võib ju öelda, et see on osa Euroopa ajaloost. Kui Eesti taasiseseisvus, siis oli meil USAga mõneti sarnane olukord, kus peaaegu mitte kellelgi polnud aastasadu vana varandust. Siit ka suhtumine, et «minu rikkus oleneb mitte sellest, mida ma päranduseks saan, vaid sellest, mida ma ise saavutan».

Võrreldes Euroopa riikidega peavad Eesti firmajuhid, nii nagu ka ameeriklased, materiaalset heaolu suhteliselt oluliseks.

Siin on kaks aspekti: reaalsus ja soovunelm. Reaalsus on see, et firmajuhid suhtlevad igapäevatöös klientide ja koostööpartneritega, kolleegide ja alluvatega ning firma omanikega. Turgude ja omanike poolt vaadatuna on Skandinaavia riikide osatähtsus suurenenud.

Teisest aspektist, s.o soovunelm, võib seoseid otsida lapse õppimisega. Kellelt laps kõige enam õpib: kas nooremalt õelt-vennalt, omavanuselt või endast vanemalt? Taasiseseisvumise perioodil, kui me kuulusime veel sotsialistlike riikide perre, olid meie pilgud pööratud Ungarile ja teistele edukatele selle pere liikmetele. Kuuludes turumajanduse perekonda, otsime siin edukaid tegijaid. Samas peab meie ideaal olema meile võimalikult lähedane.

Kui lapsel on valida, kas õppida oma vanemalt õelt või vennalt, saab otsustavaks sageli tema enda sugu. Seepärast jäävad meile mõnikord USA probleemid ja taotlused kaugeteks. Eesti juhid uues perekonnas ei ole veel nii mõjuvõimsad, et saaksid lubada vaid endale meelepärast käitumist. Küsimus on vaid selles, kas oskame õigeid eeskujusid valida.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt