ÄP fototoimetus • 7. märts 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Keskerakond oli edukaim

Eile õhtul kella 11ks loetud valimistulemuste põhjal oli ühinenud opositsioonil kokku 51 riigikogu mandaadikohta. Selleks ajaks polnud aga jõudnud kohale tulemused linnadest, kus parempoolsetel erakondadel on suurem toetusprotsent.

Tulemused on ootuspärased, lausus Keskerakonna aseesimees Siiri Oviir eile õhtul enne kella 11, kui erakonna toetusprotsent oli 24.

Oviiri sõnutsi teevad nad valitsuse moodustamiseks koostööd kindlasti EMEga. Ka Koonderakonnaga on meil pikad koostöökogemused, lisas ta. Hakkame kohe oma valitsuslubadusi täitma, ütles Oviir.

Parempoolsetel erakondadel on seis kehvem kui vasakpoolsetel, lausus Reformierakonna esimees Siim Kallas eile õhtul enne 11 saabunud valimistulemusi kommenteerides. Selleks ajaks oli Reformierakonna toetusprotsent 13. On oht, et Keskerakond, EME ja Koonderakond panevad ikkagi valitsuse kokku, lausus ta.

Kahtlemata on senised valimistulemused meile pettumus, tunnistas Kallas, lisades, et loodeti enam hääli kui eelmistel riigikogu valimistel. Siis kogus Reformierakond 16 protsenti häältest.

«Esialgsed tulemused näitavad, et Koonderakond on mängus sees ja eksisid need, kes meid maha kandsid,» lausus eile õhtul veidi enne kella 11 Koonderakonna esimees Mart Siimann. Meie eesmärk on saada riigikogus 12--16%, kohtadest, alla 10% häältest oleks ebaõnnestumine, lisas ta.

Siimanni ütlusel peaksid osa avaliku arvamuse firmasid nüüd oma tööst loobuma. Kõige kehvema ennustuse Koonderakonnale, vaid 4% häältest, andis EMOR.

Vaevalt, et mulle tehakse ettepanek valitsusjuhina jätkata, kuid põhimõtteliselt oleksin ma valmis, lisas Siimann.

Koonderakonna peasekretäri Ants Leemetsa sõnutsi on erakond nõus valitsust moodustama nii Keskerakonna kui ka ühinenud opositsiooniga. Oleneb sellest, millest nad on nõus loobuma, lisas ta.

Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare sõnul olid valimised erakonna jaoks prognoositult edukad ja saadi rohkem hääli kui 1995. aasta riigikogu valimistel. «Koalitsioonipartneritest on mõtet rääkida siiski pärast lõplike valimistulemuste selgumist,» lausus Savisaar.

Soovimatusest teha koostööd Keskerakonnaga on teatanud Isamaaliit, Mõõdukad ja Reformierakond. «Keskerakonnaga valitsuse moodustamine tähendaks erakonna likvideerimist,» ütles eile Reformierakonna esimees Siim Kallas.

Hea poliitilise tava kohaselt saab järgmiseks peaministriks valimistel enim hääli saanud erakonna esinumber, kuid mitme poliitiku hinnangul võib president Lennart Meri teha Savisaare asemel ettepaneku valitsuse moodustamiseks hoopis mõnele paremerakonna juhile. President arvustas Savisaart teravalt juba 1995. aasta lindiskandaali ajal ning tänavuses aastapäevakõnes hoiatas rahvast liialt autoritaarsetele isikutele võimu andmise eest.

«Ma olen veendunud, et president teeb ettepaneku valitsuse moodustamiseks valimisvõidu saavutanud partei esinumbrile,» kinnitas Savisaar eile.

President ütles eile pärast oma hääle andmist ajakirjanikele, et valimiste eesmärk on muuta Eestit tugevamaks ja paremaks, selliseks, et me võiksime oma riigi üle uhkust tunda ka saja aasta pärast. Meri rõhutas ka, et senisest rohkem tuleks investeerida tööstusesse. «Loodan, et järgmistel valimistel võiksime juba öelda, mis on Eesti Nokia, millise toote poolest Eesti maailmas kuulus on,» lausus Meri. Küsimusele, kuivõrd on muutunud tema valimiseelistus eelmiste valimistega võrreldes, vastas Meri, et Eesti ja tema probleemid on muutunud. «Eesti-suguse väikeriigi jaoks on erakordselt tähtis, et sõrmed oleksid kogu aeg aja pulsil,» lausus president.

Vabariigi valimiskomisjon teatab uue riigikogu lõpliku koosseisu kümne päeva jooksul valimiste päevast ning järgmise kümne päeva jooksul tuleb kokku riigikogu esimene istung, mil praegune valitsus teatab oma tagasiastumisest.

Pärast seda määrab vastavalt põhiseadusele president kahe nädala jooksul peaministrikandidaadi, kes omakorda kahe nädala jooksul teeb riigikogule ettekande valitsuse moodustamisest. Riigikogu otsustab kohe seejärel, kas anda peaministrikandidaadile õigus valitsuse moodustamiseks või mitte.

Kui kandidaat riigikogus läbi kukub, nimetab president nädala jooksul uue peaministrikandidaadi. Volituste saamise korral esitab tulevane peaminister nädala jooksul presidendile uue valitsuse koosseisu, mille president kolme päeva jooksul ametisse nimetab.

Autor: ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt