Andres Reimer • 7. märts 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Kiviteri hingekell lõi vaikselt

Poole miljardi kroonise võlakoormaga Kiviteri likvideerimise ja varade müügi otsustanud võlausaldajad suhtusid Eesti suurima keemiatööstuse hukku andestava kurbusega, nagu jätaksid hüvasti ravimatusse haigusse surnud ligimesega.

Kohtla-Järve kultuurimaja kuulutustetahvlil ripub Kiviteri võlausaldajate koosoleku teade ühel lehel salongiõhtu ja Dobrõnini naistepäevakontserti kuulutusega. Nõukogudeaegse keemiagigandi peietele registreerub ligi sada advokaati ja töölist, kelle nõuded ulatusid kokku 265,7 miljoni kroonini.

Seadusemehed puksivad pankrotitoimkonnast kohe välja keemiatööstuse ametiühingu usaldusisiku Vello Pärnitsa. Võlausaldajad valivad pankrotitoimkonda Eesti Põlevkivi, maksuameti, Maapanga, Kohtla-Järve vaigutööstuse ja Ühispanga esindaja.

«Järgmisel võlausaldajate koosolekul tööliste esindajaid tõenäoliselt ei ole,» selgitab Kiviteri pankrotihaldur Arno Mägi kultuurimaja lavalt vaheldumisi eesti ja vene keeles. «Riik eraldas töötajatele raha, mida hakkan välja maksma.»

Töölised võtavad Mägi teate häirimatult vastu. «Töölistele on vaja raha maksta ja anda ilusaid tulevikulubadusi,» ütleb Pärnits. »Siis on rahu maa peal.»

Mägi on võlausaldajate koosoleku nii põhjalikult ette valmistanud, et ootamatuste puudumine ajab kõrvaltvaataja haigutama. Miljonite tuuldelendamist ja tuhande töökoha kadumist käsitletakse asjalikkusega, mis meenutab majandusõpiku ülesande lahendamist.

Ainuke probleem tekib ametiühingut umbusaldava kahesaja töölise poolt valitud initsiatiivgrupiga, kellele sekretariaat esmalt hääli anda ei taha.

Initsiatiivgruppi esindav keskealine vene proua nõuab saalis häälekalt õigust ja Mägi annab selle talle pikemalt mõtlemata. «Kõigil kreeditoridel on õigus hääli saada,» ütleb Mägi.

Eesti Põlevkivi 38 miljoni kroonine nõue maksmata põlevkivi eest viib kaevandusettevõtte võlausaldajate nimekirja etteotsa. Kaevandusi esindav rakendusuuringute keskuse asejuhataja Erik Kaljuvee tunnistab siiralt, et tema ei looda pankroti käigus midagi tagasi saada.

«Elame peost suhu, sest Kiviteri võlg on sama suur, kui meie eelmiseks aastaks planeeritud kasum,» lisab Kaljuvee. Eesti Põlevkivi peab Kiviteri krahhi tõttu vallandama 1000 kaevurit ja ühendama kaks kaevandust.

Ain Kabal BLCO Advokaadibüroost esindab ASi Lemminkäinen Eesti ligi 17 miljoni krooni suurust nõuet. Soomlased alustasid paar aastat tagasi Kiviteri puhastusseadmete ehitamist. Raha on seni saamata ja ehitus pooleli.

Kabali lootused püsivad kõrgel. Tema trump on Eesti rahvusvaheline maine.

Ida-Virumaa päästeteenistuse peadirektori asetäitja Sergei Aleksandrov nõuab Kiviterilt 237 000 krooni. Aleksandrov pole kindel, et pritsimehed oma raha kunagi näevad, mistõttu ihub ta hammast Kiviteri päästetehnikale. «Lootus sureb viimasena,» ütleb mees.

Linnaski on võlausaldajate koosoleku ajal vaikne. Endise kino Pobeda ees kala müümisega elatist teeniv Nata?a on üks tuhandest naisest, kelle mees Kiviteri varisemise järel töötuks jääb. Nata?a kalakastide ees on väike järjekord, kolmekroonise kilohinnaga silk on paljudele kohtlajärvelastele ainuke jõukohane toidupoolis. Kala müümisega teenitav sajakroonine päevatasu on Nata?a neljaliikmelise pere kogu sissetulek.

Skorpioni kohviku baaridaami Nata?a palk langes eelmise aastaga võrreldes rohkem kui kaks korda, sest Kiviteri pankroti järel pole meestel raha baaris joomiseks.

Kõrvalruumis tegutsevas Videomati mänguautomaatide toas pole külastajaid siiski vähemaks jäänud. «Mehed tulevad siia stressi maha võtma,» ütleb piletimüüja Galina.

Kohtle-Järve vene gümnaasiumi abituriendi Aleksandri peret tabas majanduslangus totaalselt. Sügisel koondati tema isa Viru Rannast ja nüüd jääb töötuks Kiviteris töötanud ema. Küsimusele, millele ta nüüd loodab, vastab Aleksander: «Iseendale. Olen vanim poeg ning püüan nii õppida kui tööd leida, et mitte perekonnale koormaks olla,» ütleb ta.

Eelmise aasta lõpus kavatses siseminister Olari Taal asutada kasarmeeritud eriväljaõppega politseiüksuse, et vajaduse korral maha suruda Ida-Virumaa suurettevõtete kokkuvarisemisel tekkida võivaid rahvarahutusi.

Õnneks ei toetanud valitsus Taali kava. Ida-Virumaa venelased pole ära teeninud, et nende suunas kumminuia viibutataks. Loodetavasti teostub hoopis maavanem Rein Aidma ettepanek kulutada lähiaastatel 1,5 miljardit krooni Ida-Virumaa inimeste ümberõpetamiseks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt