Erik Samel • 7 märts 1999

Suvila ostuks on käes õige aeg

Kuigi väljas on veel külmad ilmad, tasub just praegu tõsiselt mõelda suvila ostmise peale. Seda eriti juhul, kui ostetavas hoones on kavas ka talvel elada. Enamik suvilatest aga ostetakse viimastel aastatel just sellise eesmärgiga.

Kui minna müügiks pakutavat suvilat praeguse lumega vaatama, siis on kohe näha, kas sinna talvel üldse ligi pääseb. Aiandusühistute ääres või üksikult paikevad suvilad võivad lumerohkel talvel mitmel korral lumevangi jääda. Talvel on ka lihtsam selgitada, kas vesi igal aastaajal suvilasse jõuab. Veega on suvilates siiski ka see probleem, et sageli napib veest hoopis suvel, kui on käsil kastmistööd.

Suvilate talvekindlus on mõiste, millest mõnikord erinevalt aru saadakse. Üks talvekindluse näitaja on kindlasti see, kui suvilas kõige külmemal aastaajal tõepoolest sees elatakse ning seda on praegu suvilat ostes kerge kindlaks teha. Asjatundja teeb muidugi ka suvel üsna täpselt kindlaks, kui soojapidav suvila on.

Piir talvekindla suvila ja eramu vahel on sageli hägus. Kui suur suvila on hoolikalt soojustatud, siis on selle müügihind võrreldav odavamate eramutega. ASi Kinnisvaraekspert maakleri Tauno Pajuri sõnul oli suhteliselt lihtne leida ostjat Väänas asuvale 130 m² suurusele suvilast ümberehitatud majale, mille eest müüja soovis üle 400 000 krooni.

Kuigi enamik suvilaid ostetakse praegu selleks, et seal aastaläbi elada, leiab uue omaniku ka vaid suvekoduks mõeldud suvila. Seda muidugi juhul, kui müüja hinnaga üle ei pinguta. Näiteks Kiisal, kuhu talvekindlaid suvilaid osta ei soovita, leidis ostja mitu 50 000--80 000 krooni maksnud suvilat selle sõna otseses tähenduses.

Suvilate ost-müük käib suures osas ilma kinnisvarabüroo vahenduseta. Uus Maa hindamisgrupi juhi Eero Olanderi hinnangul on siin oma osa ka kinnisvarafirmadel endil, kes ei soovi kuigi innukalt tegeleda suhteliselt odavate ja linnast eemal asuvate suvilatega.

Hetkel kuum