8. märts 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Kolmikliidu edu välistab vasakpöörde

Äripäeva arvates võivad ettevõtjad esialgsete valimistulemustega rahule jääda. Hoolimata Keskerakonna formaalsest valimisvõidust on nn kolmikliidu ehk Reformierakonna, Isamaaliidu ja Mõõdukate saavutatud 52 kohta nii suur arv, et on võimalik moodustada liberaalset majandusarengut toetav koalitsioon.

Kõige loogilisem jätk säärastele tulemustele oleks nüüd Mart Laari juhitava valitsuse moodustamine.

Presidendil on põhimõtteliselt vabad käed teha ettepanek valitsus moodustada kellele tahes. Keskerakond võib muidugi rõhuda sellele, et kuna valimised võitsid nemad, peaks Lennart Meri tegema ettepaneku just Edgar Savisaarele. Demokraatia põhimõtteid järgides võiks see ju kõne alla tullagi, ent vaevalt Savisaare kandidatuur riigikogus läbi läheb. Poliitilise käiguna välistaks see keskerakondlaste võimalikud populistlikud protestiaktsioonid.

Teisalt on küsitav, kas mängudel on mõtet, pealegi on ka Meri üsna selgelt mõista andnud, et Savisaarele ta valitsuse moodustamist ei usalda.

Muidugi ei tasu unustada Edgar Savisaart suurepärase kombinaatorina. Meenutame 1995. aastat, kui Savisaar end osavalt valitsusse mängis. Tõsi, tollal polnud KMÜ-l nii suurt enamust riigikogus kui praegu nn MIRil ja seetõttu oli mängimiseks enam võimalusi. Sellegipoolest oleks kolmikliidul kasulik oma nõrgad lülid üle vaadata. Tõenäoliselt kaasatakse vastukaaluks paremkoalitsiooni ka Koonderakond, et saada tuge Keskerakonna väljapuksimiseks sügisel Tallinna volikogust.

Pikka aega vähemusvalitsusega vindunud Eesti vajab tugevat enamusvalitsust ja see on praegu võimalik vaid kolmikliidu baasil. Natuke problemaatiliseks võib võtmeportfellide jagamisel osutuda see, et ükski kolmest liitlasest ei domineeri. Ent siin on abi üsna ootamatust küljest oodata -- Mõõdukaid, Isamaaliitu ja Reformierakonda ühendavaks jõuks saab Savisaar. Ei ole teadupärast paremat erimeelsuste ärahoidjat kui ühine vaenlane. Savisaar hoiab kolmikliidu vaimu vaheda ja meele lepliku.

Praeguse seisuga võib igatahes ennustada, et Eesti saab tugeva ja töövõimelise valitsuse, kelle koostöö parlamendiga kujuneb paremaks kui lahkuval valitsusel. Temaga mäletatavasti kiskusid tüli ka koalitsioonikaaslased.

Paremerakondadest moodustatud valitsus annaks signaali ka välismaailmale (investoritele), et Eesti ei teinud Ida-Euroopa riikidele iseloomulikult vasakpööret, vaid stabiilne liberaalne majandusareng jätkub.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt