9 märts 1999

EKI uuring: pooltel Eesti elanikest pole sääste

Küsitluse andmetel oli 41 protsendil elanikest olemas vaid hädavajalikud säästud, seitse protsenti nimetas oma sääste mõõdukateks. Piisavaiks ei lugenud oma sääste mitte keegi.

1997. aasta lõpul puudusid säästud 53 protsendil elanikest, 39 protsendil olid hädavajalikud säästud, 7 protsendil mõõdukad ning 1 protsendil piisavad säästud.

Vastanutest 23 protsendil pangahoiused möödunud aasta jooksul vähenesid, 19 protsendil ei muutunud ning 8 protsendil suurenesid. Kodus säästudena hoitav raha vähenes 26 protsendil, ei muutunud 25 protsendil ning suurenes 4 protsendil.

Mullu toimunud pangakrahhid ei avaldanud mingit mõju 84 protsendile küsitletutest, 13 protsenti mõjutas see mõnevõrra ja 2 protsenti olulisel määral.

Oma säästukäitumist ei muutnud pangakrahhide mõjul 63 protsenti vastanuist, mõnevõrra muutis käitumist 20 protsenti ning oluliselt 5 protsenti.

73 protsenti küsitletuist ennustas, et nende säästude maht ei muutu ka käesoleval aastal, 51 protsenti oli arvamusel, et säästmine ei tasu ära ja 17 protsenti pooldas säästmist.

Väärtpabereid ei omanud möödunud aasta lõpul 86% küsitletutest ning see suhe on viimase kaheksa aasta jooksul püsinud pea muutumatuna.

Väärtpaberiomanikest 59% olid 1998. a jooksul kahju kandnud, 35 protsendil oli väärtpaberite väärtus jäänud enam-vähem samaks.

Kõige eelistatum säästude paigutus läbi aastate on olnud kinnisvara ost. Möödunud aasta lõpul arvas nii 49 protsenti vastanuist.

Pangahoiuse eelistus on aastaga langenud 25 protsendilt 14 protsendile, samas eelistab raha kodus hoida endise 6% asemel 15%.

Erafirmasse eelistab oma sääste investeerida stabiilselt 7 protsenti, kindlustusse ja pensionifondi samuti 7 protsenti. Väärtpaberitesse eelistab investeerida vaid 3% vastanuist.

Autor: BNS

Hetkel kuum