Reeglid kehtestab ametiliit

Sõimusõnad on neljapäeva, 4. märtsi hommikul kõige levinum väljendid Helsingi Vantaa rahvusvahelise lennuvälja ootepaviljonis. Saabuvate ja lahkuvate lendude infokuvaritel näeb kõige tihemini sõna «poistettu» ehk «ära jäetud». See on kuu aega kestnud ja homme lõppeva paarisaja Soome lennujuhi streigi tulemus.

Lapimaal jäid miljonitest markadest ilma tuhanded turismifirmad, kes klientidega sideme kaotasid. Lennufirmal Finnairi jäi kuuajalise streigi tõttu saamata üle 300 miljoni krooni. Ühe streikija kohta enam kui miljon krooni. Helsingin Sanomate küsitluse kohaselt ei toetanud lennujuhtide nõudmisi rõhuv enamus soomlasi.

Ärajäänud lennu tõttu otsib lennujaama ees närviliselt taksot endine tippkorvpallur Heino Enden, keda seovad Soomega ärisidemed. Niisamuti on hädas Los Angelesest saabunud ülerõivaste müügiga tegeleva perefirma OÜ Duvent üks osanikke Merike Kirk.

Kirkil vedas, et Äripäeva ajakirjanikud lennujaamas artikli jaoks materjali otsisid ja ta sadamasse sõidutasid.

Möödunud nädalal kehitasid nii Soome lennujuhtide tööandja esindaja Varjo Jarkku kui lennujuhtide ametiühingu president Sakari Jämsä kompromissi leidmise võimalikkuse peale õlgu. Esmaspäeval sai suur vastasseis selleks korraks läbi -- praegu keskmiselt 65 000 krooni kuus teenivad lennujuhid soostusid palgatõusuga mitte algselt nõutud 85 000, vaid ainult 74 000 kroonini.

Lennuveofirma Air Cargo Estonia juht Karli Lambot nimetab lennujuhtide jõhkrat käitumist kartellikokkuleppeks, mille vastu peab võitlust pidama konkurentsiamet.

Soome meremeeste ametiühingu president Per-Erik Nelin peab seda «raaka» ehk toore kapitalismi üheks väljendusvormiks. Selline toorkapitalism saavutas populaarsust juba 100 aastat tagasi ja kulmineerus revolutsiooniga Venemaal.

Toore kapitalismi kõrval võib Soomes kohata ka arenenud kapitalismi, mille eredaim näide, Nokia, on töötajatele tulemuspalka makstes saavutanud ülemaailmse edu ja konkurentide koondamistuhinas tänavu tuhandeid töölisi juurde palkab.

Kõigile ühesugust palka nõudvad Marxi ideed elavad Soome ametiühingutes aga visalt edasi. «Kui poleks ametiühinguid, muutuks töölised sunnismaiseks,» märgib Per-Erik Nelin naeratades. Tema väitel jõuavad ametiühingud alati kokkuleppele, on seda juba 20 aastat jõudnud, mil ta on meremeeste liitu juhtinud. Antud juhul otsib ta kokkulepet Eesti Merelaevanduse norralastest omanikega, kes ei ole ilmutanud soovi tõsta Eesti meremeeste palk seniselt 12 000 kroonilt 35 000 krooni tasemele.

«Kui meie huve arvesse ei võeta, oleme valmis lisaks kaubalaevadele boikoteerima ka reisilaevu, kus Eesti meremehed töötavad,» hoiatab Nelin.

Nelin tõrjub kuulujutud, et meremeeste liit tegutseb Soome laevaomanike huvides. Pigem tegutsevat ta meremeeste huvides, kel on oht jääda tööta, kui enamik laevu eesti meremeeste teenuseid kasutab.

Eesti Merelaevanduse nõukogu esimees Olev Schults nimetab Nelini põhjendusi hädiseks demagoogiaks.

Oht jääda tööta on ka sadamatöölistel, kuna Helsingi sadam peab oma arengus alla vanduma Tallinna, Riia ja Ventspilsi sadamatele.

Siin on Soome meremehed sattunud omaenda propageeritava toore kapitalismi ohvriks, kuna nende nõutud kõrgete palkade tõttu ei ole Soome laevafirmad konkurentsivõimelised.

Soome meremeeste kutseliidu survest lõunanaabritele on võtnud tuld ka metallitöö ametiühing, kes juba hoiatab maksuvaba tööjõu kasutamise eest loodavas Sillamäe vabamajandustsoonis.

Metallitöö ametühingu president Per-Erik Lundh on tunduvalt vähem agressiivne kui tema meremehest kolleeg. Jäikadele palganõudmistele eelistab ta koostööd Eesti metallitöö ametiühingu juhi Endel Soonega.

Lundhi juhitavasse ametiliitu kuuluvad elektroonikatööstuste, sh ka Elcoteqi töötajad. Lundh tõdeb, et ametiliit ei saa sinna midagi parata, et Elcoteq viib tootmist Soomest Kagu-Aasiasse ja Eestisse. «Meie eesmärk pole seda protsessi takistada, vaid teha tööd ja luua uut vara. Ja nõupidamismehhanismi abil võidelda võimaluse piires oma õiguste eest,» räägib ta.

Lundhi sõnade tagant kumab Euroopa ametiühingusüsteemi suurim nõrkus: töötajate suured nõudmised vähendavad ettevõtete konkurentsivõimet ja sunnivad ettevõtjaid otsima odavamat tööjõudu mujalt.

Seni on odavate maade ametiühingud nõrgalt arenenud. Praegu moodustatavas Eesti enamusvalitsuses on Mõõdukate koosseisus esindatud ka ametiühingud...

Sillamäe vabatsooni-alases seisukohavõtus pole küsimus vabakaubandustsoonides, vaid selles, et euroopalik ametiühinguliikumine ei luba Euroopa Liidu sees tööturu maksuvabu piirkondi. Sealsed töötegijad peavad saama sama palka, mis kolleegid mujal. Eestis raskendab ametiühingu tegevust selle liikmete vähesus ja ametiühinguliikumise vähene areng. Me oleme valmis toetama Eesti metallitöö ametiühingut koolitusprojektide näol.

Meremeeste ametiühing ei tegutse Soome laevafirmade huvides. Me tegutseme ainult meremeeste huvides ja olen kindel, et meremehed tahavad kõrgemat palka. Juba rahvusvaheline meremeeste ametiühing ITF on kehtestanud Läänemere piirkonnas meremeestele teatud palgataseme. Nüüd peab ka endise NSV Liidu riikides odava tööjõu vastu välja astuma. Kui meie nõudmisi ei arvestata, oleme valmis ka reisilaevu boikoteerima. Ootame kompromissi, vaidlus lõpeb alati mingi kompromissiga.

Hetkel kuum