Valitsusel tekib vajadus negatiivse lisaeelarve järele

Maksude laekumise vähenemine on süvenenud veebruaris. Võrreldes eelmise aasta esimese kahe kuuga jääb tänavune maksude maksmise tempo alla 400 miljoni krooniga. Tänavu on kahe kuuga laekunud riigieelarvesse 10,3 protsenti riigi aastaks kavandatud maksutulust ehk esialgsetel andmetel 1,795 miljardit krooni. Eelmisel aastal oli selleks ajaks laekunud 12,6 protsenti aastaeelarvest.

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ütles eile, et tuleb ära oodata selle kuu maksulaekumine ja esimese poolaasta tulemused, enne kui saab rääkida negatiivse lisaeelarve vajadusest.

Isamaaliidu rahandusministrikandidaat Jüri Mõis ütles, et tema suhtub eelarve täitmisesse optimistlikumalt, ehkki ta pole numbritesse väga süvenenud. Mõisa sõnul on Eesti ühiskonnas praegu kaks märki, mis lubavad uskuda lähikuudel toimuvasse majanduskasvu, sõiduautosid ostetakse palju ja börsiindeks liigub tasapisi üles. «Negatiivne riigieelarve mind küll ei hirmuta,» lisas Mõis.

Mõis ütles, et eraisikute sissetulekute kallale riik minna ei saa, parandada tuleb aga riigi rahavoogude juhtimist ja kärpida investeeringuid. «Eestis tehakse ka imelikke investeeringuid,» lausus Mõis. «Mu tütar käib Nõmme gümnaasiumis ja sinna ehitatakse näiteks õue peale observatooriumit.»

Reformierakonna rahandusministrikandidaat Andres Lipstok ütles, et mingil juhul ei tohi riik võtta laenu riigieelarve kulutuste katmiseks ega tuua raha stabiliseerimise reservist ära. Tema sõnul peaksid ka pensioni- ja haigekassa oma reservide toel hakkama saama. «Pensionide väljamaksmiseks võiks küll lühiajaliselt laenu teha, sest pensione vähendada ei saa,» ütles Lipstok.

Lipstoki sõnul pole samas õige enne viie kuu maksulaekumiste selgumist kaugeleulatuvaid järeldusi riigi tulude kohta teha, sest aasta esimestel kuudel on alati vähem makse laekunud.

Ühe kuu maksutulu on endiselt puudu nii haigekassa kui ka pensionikassa eelarves. Aivar Sõerdi sõnul laekus sotsiaalmaksu viimase kuu ajaga 671 miljonit krooni. Tegelikult pidanuks laekuma ligi 900 miljonit krooni.

Sotsiaalkindlustusamet oli märtsi alguses sunnitud üheks päevaks võtma 27 mln krooni oma reservist, et pensione õigel ajal välja maksta. Ühe kuu pensioniraha vajadus on 540 mln, veebruaris laekus 406 mln krooni.

Keskhaigekassa pearaamatupidaja Juta Püvi ütles, et haigekassasse peaks iga kuu laekuma 340 mln krooni, veebruaris laekus üle 100 miljoni vähem. Püvi lisas, et oma kulutuste katmiseks on haigekassa kasutanud aasta alguse jääki.

Maksulaekumisi analüüsides on tagasiminek toimunud eelkõige käibemaksu ja aktsiisimaksude osas. Aivar Sõerd tunnistas, et need maksuliigid teevad talle erilist muret.

Kui palju on kahe kuuga käibemaksu ja aktsiisimakse kogutud, ei saanud Sõerd öelda enne rahandusministeeriumi ametlikku seisukohta järgmisel nädalal.

Ettevõtte tulumaksu on kahe kuuga laekunud 207 mln krooni ehk kümnendik kogu aastaeelarvest. Mullu sama ajaga laekus tulumaksu 178,5 mln krooni, kuid ka riigieelarve oli väiksema mahuga. Mullu esimese kahe kuu tulumaksu laekumine moodustas kuuendiku aastaeelarvest.

Üksikisiku tulumaksu on väga kehvasti laekunud Tallinnas, kus eelmisel kuul laekus maksu vaid 67,5% jaanuari laekumistest. Nii väike oli üksikisiku tulumaksu laekumine viimati 1997. a novembris.

Tänavuse riigieelarve kogumaht on 18,46 mld krooni, riigivara võõrandamisest laekuvaid tulusid arvestamata 17,48 mld krooni. Riigieelarve põhitulu moodustavad maksud, kokku 16,38 mld krooni. Rahandusministeerium on prognoosinud üksikisiku tulumaksu laekumiseks tänavu 2,97 mld krooni, ettevõtte tulumaksu laekumiseks 1,65 mld ja käibemaksu laekumiseks 7,8 mld krooni.

Riikliku pensionikindlustuse eelarve on tänavu 6,5 mld krooni, millest 6,17 mld krooni peab laekuma sotsiaalmaksuna. Ravikindlustuse eelarve on 4,12 miljardit krooni.

Hetkel kuum