10 märts 1999

Milline võiks olla probleemi lahendus?

Juba on avaldatud lehes arvamust, et võib-olla järgmine valitsus peaks tegema negatiivse lisaeelarve. See on üks võimalus, aga pensionirahal ei ole sellega mingit pistmist, sest seadus ütleb, et pension ei tohi väheneda. Nii et raha tuleb leida.

Olen ses mõttes optimist, et sotsiaalmaks hakkab laekuma normaalselt, maiks peaks asi olema joones. Maini tuleb raha laenata. Ei ole mingit vajadust minna Saksamaal oleva raha järele, vaid see on võimalik riigikassaga ära klaarida. Aasta alguses oli valitsus see, kes laenas pensioniraha. Nüüd on vaja teha tagurpidine käik, ehk pensionikassa laenab riigikassast.

Pensionide väljamaksmise edasilükkamist ei tohi mingil juhul lasta sündida.

Arvan, et olukord tuleb lahendada laenamisega ja negatiivse eelarve tegemiseks ei ole põhjust. Stabilisatsioonifond on muidugi üks võimalus. Mingil juhul ei tohi viivitada pensionide väljamaksmisega. Ei tohi ka lubada seda, mida ühel teledebatil arvas härra Laar, et võiks pensione vähendada. Niimoodi eakate inimeste psüühikal mängida ei või.

Kõigepealt tuleb ikkagi selgeks teha, miks maks ei ole laekunud, mis on selle taga. See seletab väga palju asju.

Neist ohtudest me rääkisime riigikogus, kui seadust vastu võeti, st seadusel peab olema sotsiaalmajanduslik analüüs taga. Ei olnud. Miks laekub vähem -- üks tegur on Ida-Virumaa tööpuudus. Teine -- selle sotsiaalmaksuseadusega me lõime füüsilisest isikust ettevõtjat. Kuna tema puhul tõusis konkreetne maks, siis ta kas lõpetab tegevuse või hakkab tulu varjama.

Laenudega riigi lollusi kinni ei maksa. Peaks vaatama seaduse uuesti läbi ja katsuma leida kõigi poolte vahel kompromissi, et teha ta parimaks. Aeg on poliitikutel pead kokku panna, mitte pilduda sädemeid. Peab vaatama nii üle, et oleks motivatsiooni maksta. Ka maksuamet ei suuda 100% kontrollida. Samas läheb maksuamet kontrollima korralikku firmasse, kus makstakse, kandilistesse ei julge ka rügemendi politseiga sisse minna.

Kõigepealt on vaja selgeks teha, kui palju laekumisraskusi tuleb tehnilisest muudatusest ja kui palju riigi majandusseisust. Samas on üsna ilmsiks saanud inflatsiooni ülehindamine eelarveprojektides. Sealt tuleb ka surve sotsiaalrahale. Täiendava surve tervishoiurahale andis ka tariifide tõstmine, mis ei arvestanud potentsiaalset raha laekumist. Prognoosid ei olnud piisavalt konservatiivsed.

Kui me hakkame laenama, läheme seda teed, nagu Brasiilia aasta tagasi. Lihtsalt eelarve jooksis suurde puudujääki. Maailmas on ju deflatsioon vähemalt töötleva tööstuse osas üsna reaalseks saamas. Kui Eestis hinnaindeksit vaadata, on tõus ainult teenuste sektoris ja sealgi vaid monopoolsetel teenindajatel.

Majanduses on surutis, aga me oleme reaalset ostujõudu suurendanud kõikidel rohkem, kui tahtsime. Need kaks tuleb kooskõlla viia, muidu läheme defitsiiti.

Hetkel kuum