Kristina Traks • 10 märts 1999

Pool lihatööstusest võib kaduda

«On täiesti loomulik, et paari aasta pärast pole meil enam nii palju lihatööstusi kui praegu,» lausus lihaliidu juhatuse esimees Peeter Maspanov. «Üksteist lämmatatakse hinnasõjas.»

Lihatöösturite hinnangul suureneb lähiajal ka nn musta liha osakaal ja sellepärast jääb lihatööstuste selle aasta käive ilmselt eelmise aastaga võrreldes väiksemaks.

Eelmise aasta jooksu kasvas Eesti lihatööstus käibe järgi tervikuna 5--6 protsenti, seda peamiselt aasta esimesel poolel.

Lihatoodete eksport vähemalt selle aasta jooksul ei suurene, ennustavad töösturid. «Ekspordi peale ei saa loota, näiteks Ukrainasse ei müü me praegu suurt midagi ja ka teised Balti riigid üritavad takistusi teha,» ütles Maspanov.

«Kuna inimeste ostujõud väheneb, liigub aina rohkem liha käest kätte, mitte läbi lihatööstuste,» rääkis Maspanov. Praegu moodustab musta liha osakaal kogu Eesti lihaturust umbes 40 protsenti.

Samuti hakkavad lihatööstused aina enam kasutama toorainena välisamaist liha, sest see on odavam ja kvaliteetsem. Praegu moodustab importliha umbes poole kogu lihatööstuses kasutatavast toorainest.

Konsultatsioonifirma Prideks juhataja ja endise Tallinna lihatööstuse direktor Urmas Sannik ütles, et lihatööstustel on viimane aeg spetsialiseeruda ja selliselt tootmiskulusid vähendada. «Euroopa Liit ei oota meie keeduvorste või viinereid,» ütles Sannit. »Kui Venemaa kaotab topelttollid, ei saa me ilmselt sinna niisama lihtsalt oma viinereid müüa, sest ka sealne turg on kõigele vaatamata viimasel ajal kiiresti arenenud.»

Hetkel kuum