14. märts 1999 • 1 min
Jaga lugu:

Madridi protokoll avab uued võimalused

Ettevõtja peab oma kaubamärgid kaitsma kõigil turgudel, kus ta oma toodet pakub või kus tal on majanduslikke huve. Traditsiooniliselt on selleks vaja esitada kõikides riikides eraldi taotlus. Kahjuks on registreerimine kulukas (keskmiselt tuleb arvestada 10 000 krooniga riigi kohta) ning aeganõudev (2--5 aastat).

Eelmise aasta 18. novembril Eesti suhtes jõustunud Madridi protokoll lihtsustab märgatavalt Eesti taotlejate võimalusi kaubamärkide kaitsmiseks välisturgudel. Protokolli kohaselt on ühe, patendiametile esitatava ingliskeelse kaubamärgitaotluse põhjal võimalik saada rahvusvaheline kaubamärgiregistreering, mis kehtib, olenevalt taotleja soovist, kasvõi kõikides protokolli liikmesriikides. Protokolliga on ühinenud 35 riiki, sh enamik Euroopa Liidu liikmesriike.

Patendiamet edastab taotluse maailma intellektuaalse omandi organisatsiooni (WIPO) rahvusvahelisele büroole, kes registreerib kaubamärgi ning edastab selle taotleja poolt märgitud protokolli liikmesriikide ametitele.

Viimastel on siiski õigus, tuginedes kaubamärgiseadusele, keelduda kaubamärgile õiguskaitse andmisest.

Rahvusvahelise taotluse esitamise õigus on kõigil Eesti ettevõtjatel. Rahvusvahelise taotluse võib aga esitada vaid siis, kui taotleja on juba esitanud patendiametile taotluse sama kaubamärgi registreerimiseks samadele kaupadele ja teenustele Eesti kaubamärgina kaubamärgiseaduse kohaselt.

Hoolimata rasketest aegadest (või just seetõttu, sest hädavajalik on uute turgude hõivamine) tasuks kõigil ettevõtjail, kellel Eestis kaubamärk juba registreeritud, oma kaubamärginõustajaga aru pidada kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse esitamise vajaduse ja otstarbekuse üle.

Autor: Mart- Enn Koppel

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt