15. märts 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Kas pankade tulemused näitavad, et Eesti majandus on taas kosumas?

Majandusseadustes on seaduspärasus, et finantssektor liigub reaalsektorist küllalt suure faasinihke võrra ees. Selleks võiks lugeda pool aastat kuni aasta. Nii et reaalmajanduse paranemist pole mõtet enne poolt aastat oodata. Kui vaatame tööstustoodangu näitajaid aastavahetuse paiku, on näha suured langusnumbrid.

Kindlasti on osa ettevõtteid suutnud end kohandada uute tingimustega ja neil hakkab hästi minema, aga seda, et üldine majanduskeskkond hakkaks näitama kiireid paranemise märke, on vara loota.

Eks need eelmise aasta kõvad kahjumid on mõlemal suurpangal ikka päris vahetult seotud väliskapitali kätte minekuga ja nemad teevad põhimõtteliselt korraliku bilansipuhastuse, et hakata asjaga nullist pihta. Enam ei saa mingeid kardinaalseid ootamatusi olla. Väga suured kahjumid olid ikkagi paljude eelnevate perioodide akumuleerunud tulemused.

Pankade tulemusi võib signaalina võtta küll. Ma toetaksin sellist optimistlikumat vaadet.

Kui vaadata ümberringi, siis hetkel ei tasu neid tulemusi veel kontekstist välja võtta. Kui meenutada eelmise aasta algust, alustasid pangad samuti positiivsete näitajatega. Aasta lõpus jõudsid kõik miinusesse. Viimane suur provisjoneerimine oli alles kaks kuud tagasi, aasta lõpus. Nii et eeldada võib, et iga kuu pangad väga uljalt ei provisjoneeri. Eks oleks mõttekam vaadata mingit pikemat perioodi. Esimesed kaks kuud ei pruugi veel näidata üldist trendi. Oleks vähemalt 3-4 kuud vaja, et vaadata kuhupoole asi liigub.

Pankade tulemused vastavad ootustele. Ühe kuu numbritest on küll raske midagi välja lugeda. Hansapank on nüüd kaks kuud järjest korralikku tulemust näidanud, see juba mingi märk on. Teistpidi on selge, et aasta lõpus üritati siiski bilansid nii puhtaks teha, kui sai. Mõningal määral ilmselt ka provisjoneeriti asju üle. See võib tähendada, et 1999. a alguse numbrid peavadki natuke paremad tulema.

Üks oluline muutus majanduse positiivse külje pealt on ikkagi see, et krooni intressid on alla tulnud. Sellel on mitmetähenduslik tagamaa. Üks, mida see kindlasti põhjustab, on pankade laenukvaliteedi paranemine. Kui intressid on väga kõrged, on neid ettevõtteid rohkem, kes jäävad hätta laenu tagasimaksmisega. Teistpidi annavad alanenud intressid lootust uskuda, et eratarbimine võiks hakata kasvama.

Intresside langus on põhiline, mis ühtepidi avaldab mõju majanduskeskkonnale ja ka pankade tulemustele.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt