15 märts 1999

Pangad koguvad jõudu

Jaanuaris jõudis arvestatava kasumini vaid Hansapank, Ühispank jäi plussi tagasihoidliku 1800 krooniga. Veebruaris teenisid kõik kolm suuremat kommertspanka juba kasumit: Hansapank 41,1 miljonit, Ühispank ümmarguselt 10 miljonit ja Optiva Pank 433 000 krooni.

Pankade paranevad majandustulemused näitavad majanduse stabiliseerumist ja annavad lootust tõusuks.

Head tulemused eeldavad õigeid majandusotsustusi, neid tegid pangad mullu mitu. Eelkõige aitas kõnealustel pankadel tugevnenud konkurentsis püsima jääda konsolideerumine: Hansapank liitis Hoiupanga, Ühispank Tallinna Panga ning Forekspangast ja Investeerimispangast sai Optiva Pank. Vahendeid edasiseks arenguks andis strateegiliste investorite kaasamine, mis süvendas klientides kindlustunnet.

Seda aastat alustasid pangad möödunud aasta-kahe väärtpaberitehingutest ning halbadest laenudest tekkinud kahjudest enam-vähem puhastatud bilanssidega. Samas tehti Ühispangas «viimast» suurpuhastust mitu korda. Aasta kahe esimese kuu majandustulemusi mõjutas aga kõige olulisemalt positiivses suunas Telekomi aktsiaemissioon.

Kui võrrelda pankade selle aasta kahe esimese kuu tulemusi eelmise aasta sama ajavahemiku näitajatega, siis Hansapanga seis on paranenud kõige märgatavamalt. Tänavu kahe kuuga teenis Hansapank kasumit kokku 73,6 miljonit, toona koos Hoiupangaga 17,1 miljonit. Ühispanga tulemused jäävad aga mullustele alla: siis oli kahe kuu puhaskasum 54,5 miljonit krooni ja Ühispangaga liitunud Tallinna Pangal 1,38 miljonit krooni. Graafikust maas on ka Optiva Pank, kelle eelkäija Forekspank oli aasta eest plussis 2,7 miljoniga.

Suurenenud on kõigi kolme panga omakapital ja bilansimaht. Hansapangas on kasvanud ka hoiuste maht, samuti investeerimisportfell ja laenuportfell, suurendatud on laenukahjumite kattereservi.

Ühispanga tulemusi aitab Telekomi müügist teenitu kõrval paremast küljest näidata kindlasti seegi, et rahandusministeerium hoiab selles pangas riigi raha. Ühispank on 400 miljoni krooni ulatuses tagasi maksnud teistelt pankadelt kaasatud vahendeid, ent võlg teiste pankade ees ulatub ikka üle poolteise miljardi, millest osa tuleb tasuda märtsis, osa mais. Veidi on kahanenud laenud klientidele, kuid märgatavalt on vähendatud laenuprovisjone. Viimase puhul tekib kahtlus, kas siin pole tegu finantskeemia valdkonda kuuluva trikiga, mille arvel Ühispank näitabki kasumit.

Pankade veebruari majandusnäitajate avaldamine olulist elavnemist börsil kaasa ei toonud, sest umbes selliseid tulemusi oodatigi, veidi kerkis vaid Ühispanga aktsia hind.

Pangandus on nagu Eesti majanduse lakmuspaber, mis annab kõigepealt märku suundumustest kogu majanduses. Pangad (v.a ERA Pank) on hullemast üle saamas ja võib loota, et madalseisust väljuv pangandus viib tõusule muudki sektorid. Seda tuleb aga veel veidi oodata: pangad on esialgu ettevaatlikud ega kipu suurendama ettevõtluse krediteerimise riske.

Hetkel kuum