15 märts 1999

Venemaa loodab IMFilt laenu

Venemaa kauplemissüsteem RTS tõusis eelmise nädala lõpuks selle aasta kõrgeimale tasemele ja reedene käive -- 13,85 miljonit dollarit -- oli pärast augustikriisi suuruselt teine. Tõusus domineerisid naftafirmade aktsiad, sest OPECi kvoodivähendusleppe tulemusena on nafta hind maailmas kerkinud.

Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) 22 miljardi dollari suurune laen Venemaale külmutati kohe pärast eelmise aasta augustikriisi algust ja pärast seda on IMF uue laenu tingimusena nõudnud Venemaalt konkreetseid reformipoliitika jätkamise tulemusi.

Ilma uue laenuta ei suuda Venemaa oma tohutut, 150 miljardi dollari suurust välisvõlga tasuda ja ainsaks alternatiiviks on alustada massilist rublade trükkimist, millega paratamatult kaasneb hüperinflatsioon.

Neljapäeval saabus Venemaale IMFi delegatsioon Gerard Belangeri juhtimisel, et kokku leppida tingimustes, mis IMFi arvates Venemaa valitsusel tuleb enne laenu saamist täita. Põhiliselt nõutakse karmimaid fiskaalabinõusid ehk eelarvekulude kärpimist ja tõhusamat maksude kogumist. IMFi delegatsioon koostab oma aruande 24. märtsiks, kui Venemaa peaminister Jevgeni Primakov Washingtonis IMFi tegevdirektori Michel Camdessus'ga kohtub.

Kremli allikate järgi on president Boriss Jeltsin pahane Primakovi peale, et too on püüdnud teda varju jätta, ning mõtleb peaministri ametist kõrvaldamise peale, milleks võib anda talle hea ettekäände see, kui Primakov ei naase Washingtonist IMFi laenuga.

Siiski arvatakse, et enne suunab president löögi esimese asepeaministri, ekskommunist Juri Masljukovi vastu, kellele on esitatud korruptsioonisüüdistusi ja kes pole suutnud IMFiga läbirääkimisi pidades edu saavutada. Tema asemele prognoositakse reformipoliitik Grigori Javlinskit, kellega Jeltsin äsja kohtus. Masljukovi tagandamine halvendaks ühtlasi Primakovi suhteid kommunistidega, kellest president tahtvat valitsuses vabaneda.

Autor: DI

Hetkel kuum