16 märts 1999

Kas kolmikliidu leppes lubatut on võimalik ellu viia?

Ilmselt on see leping sama ilus nagu valimislubadused, isegi ilusam, kui vaadata asjale Reformierakonna poolelt. Mõnedki punktid oleks aga justkui Maarahva erakonna valimisplatvormist maha kirjutatud ja nende elluviimist toetame me igati, näiteks tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, monopolide ohjeldamine, kus meie läksime kaugemale, turgu haldavate ettevõtete ehk näiteks piimakombinaatide ohjeldamiseni. Maahooldustoetus pole uus asi, see on euroopalik lähenemine asjale ja tähendab seda, et maaga midagi tehakse, aga mida, sel pole tähtsust, peaasi, et ei võsastu ja seisa kultuurituna.

Väljapakutud kindlustusliigid nõuavad raha. Oleks huvitav teada, kust kolmikliit kavatseb seda leida, pealegi tahavad nad pidurdada aktsiiside tõusu ja vabastada ettevõtluse tulumaksust. Kuna liit ei räägi, kust ta kavatseb lubaduste katteks raha võtta, siis on küsitav, et sellise leppe alusel saaks riik järgmised neli aastat toimida. Aga võib-olla oskavad need, kes osavad raha kaotama, ka osavalt raha leida?

Minu jaoks tuli kolmikliidu koalitsioonileppe projekt üllatusena, selles toodud lubadused on ju uljamad kui olid Keskerakonna lubadused.

Sotsiaaltoetuste üldsumma on praegu võimalikkuse piiril ja nimetamisväärselt suurendada seda pole võimalik. Põhimõtteliselt on riigieelarve raha ümberjaotamisega võimalik seda poliitikat ellu viia. Kuid see omakorda sõltub sellest, kui selektiivne see poliitika saab olla. Kui lubatud toetused-soodustused on suunatud gruppidele, siis see on võimalik. Tuleb arvestada, et toetustest on kasu vaid siis, kui need pole sümboolsed mõnesajakroonised abirahad kõigile, ka rikastele, vaid toetatakse neid, kes seda hädasti vajavad. Kui on tegu üldiste toetustega, siis kahtlen küll, et riigil on praegu selleks raha, ilma et maksukoormust suurendataks.

Seda on raske kommenteerida, sest tegemist on projekti tutvustusega. Kolmikliidu hinnaks on ühe osapoole identiteedi kaotamine, praeguse seisuga on kõige rohkem kaotanud Reofrmierakond.

Tutvustuses on asju, millega me ei saa nõustuda, nt proportsionaalne tulumaks, mis süvendab varanduslikku kihistumist ja toob kaasa mitme sotsiaalse probleemi jätkuva teravnemise, ühes sellega tuntava koormuse riigieelarvele. On sildivahetusi, nt põllumajandusministeeriumi ümbernimetamine maaeluministeeriumiks, kaheldavaid ideid, nt haridusministeeriumi üleviimine Tartusse, ent ka tublisid keskerakondlikke ideid, mille üle võib heameelt tunda. Suuremat tähelepanu äratab see, et mitmed olulised lubadused on viidud järgmisse või ka ülejärgmisse aastasse, nt miinimumpalga maksmine vanematele. See tähendab, et lähiajal sisuliselt midagi ei muutu ning mõnigi asi nihkub juba järgmisse aastatuhandesse, eeldusel, et see liit nii kaua üldse püsib.

Hetkel kuum