Inno Tähismaa • 16 märts 1999

Vabatsoonid arengu võtmeks

«Sugugi mitte, meie soov on igati õigustatud,» kostab üks Paldiski vabamajandustsooni eestvõitlejaid, Paldiski linnavolikogu esimees Anne Taklaja.

Erinevalt Muuga, Valga ja Dvigateli vabatsoonidest, mis tegutsevad kui tollitsoonid, soovib 4100 elanikuga Paldiski saada vabamajanduspiirkonna staatust, kus võimalik maksusoodustusega ka toota.

USAs õppinud Taklaja teab, et kui üks piirkond ise enda eest ei võitle, siis ei tee seda mitte keegi. Taklaja arvates peab Paldiskist võimalikult kiiresti saama vilkalt arenev majanduskeskus, vastasel korral ähvardab pikka aega suletud piirkonda krahh.

Praegugi käib suur osa kohalikke tööl Tallinnas ja Keilas. Kohapeal on vaid kaks sadamat, Marati õmblustsehh ja ASi Palmeto metallitehas.

«Vabatsoonide loomise võtmeküsimus on turustustegevus,» leiab ettevõtja, ekspedeerijate assotsiatsiooni juhatuse esimees Karli Lambot. Üks asi on valitsuselt vabatsooni asutamiseks luba kaubelda, teine asi on vabatsoon kui toode maha müüa, leiab Lambot. Raske uskuda, et tühjale kohale õnnestub kiiresti rentaabel ettevõtmine meelitada, lisab ta.

Taklaja ei julge ennustada, mis saab siis, kui loodav parempoolne valitsuskoalitsioon Eestis ettevõtte tulumaksu kaotab.

Siis kaotaks Paldiski oma taotletava maksuvabastuse eelise ja ettevõtjatel poleks vahet, kuhu tootmine luua. Taklaja väitel peab siis ümber mõtlema ka Paldiski arengustsenaariumi.

Üldise ettevõtete tulumaksuvabastuse puhul jääb Paldiskil loota kahele jäävabale sadamale, korralikule ühendusteele Tallinnaga, suurepärasele loodusele ja Pakri saartele. Maagiline sõna «vabamajandustsoon» on vahend, kuidas endale siis enam tähelepanu tõmmata.

Senine koonderakondlik valitsus on Paldiski vabamajandustsooni taotluse rahuldamata jätnud. Ametliku põhjusena on toodud tolliseadust, mis keelab vabatsoonis kaupade jaemüügi elanikele.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made teatas kuu aega tagasi, et riigikogul pole aega tegeleda tolliseaduse muutmisega Paldiski huvides. Samas sai mõne kuu eest loa rajada vabamajandustsoon Sillamäe linn koos ASiga Silmet.

Erinevalt Taklajast suutis Silmet Grupi juhatuse esimees Tiit Vähi lahkuvalt valitsuselt vajaliku otsuse välja kaubelda. Taklaja loodab, et uus valitsus Paldiskile halastab. Üksikkandidaadina riigikokku pääseda üritanud Taklaja kuulub Isamaaliitu.

Sillamäe vabamajandustsooni eestvedaja, endine peaminister Tiit Vähi põhjendab Silmeti eelistamist kiirusega. Tema sõnul saavad esimesed alati teatud eelise ning Silmetil õnnestus olla üks esimesi vabamajandustsooni taotlejaid.

«Ma pole midagi mitte kunagi vana tutvuse poolest saanud, kõik olen ise kätte võidelnud,» pareerib Vähi kahtlused selle kohta, et ta Koonderakonna liikme ja toetajana Mart Siimanni valitsuselt loa sai.

Vähit ei näi kohutavat mitte miski. Ta on välja uurinud, et Euroopa Liidu kandidaatriikides on 243 vabamajanduspiirkonda. Teda ei heiduta isegi mitte võimalik ettevõtte tulumaksuvabastus.

«Võin kihla vedada, et Lauristini-Kallase valitsusliidu puhul ei tule mingit ettevõtte tulumaksuvabastust,» kommenteerib ta uue valitsusliidu majanduspoliitikat. Sellegipoolest toetab ta ettevõtluse maksustamise kaotamist, sest see elavdaks majanduselu kogu Eestis ning ergutaks ka Silmeti arengut.

Vähi teab, et uuel valitsusel on niisama suur võimalus temalt vabatsooni luba ära võtta, kui oli vanal valitsusel võimalus see anda. Kuid ta on pärast lahkuva valitsuse otsust teinud Sillamäe piirkonda investeeringuid ning need tuleb sel juhul kinni maksta.

Vähi näeb vabamajandustsoonis kolme alustala: käibemaksuvabastust vabatsoonis asuvatele kaupadele, investeeringute käibemaksuvabastust ja vabasadamat. Neist kaks esimest saab lahendada seadusemuudatustega. Kolmanda, vabasadama suhtes teeb Vähi ettepaneku võtta algkapital Telekomi müügist saadud 3 miljardist kroonist.

Ligi 1000 töötajaga Silmeti kavatseb Vähi vabamajandustsooni tingimustes veelgi efektiivsemalt tööle panna.

Üllatuslikult lubab ta alates 1. aprillist tõsta oma töötajate palka 14 protsenti. Silmeti töötajad saavad Eesti keskmist palka, ligi 4500 krooni kuus.

Võimalikke rahastajaid nimetades on Vähi kidakeelne. Ta ütleb vaid, et paljud investorid on valmis investeerima väga palju raha.

Sillamäe tulevikku prognoosides vaatab Vähi lootusrikkalt Venemaa poole. Tema meelest on võimalik Sillamäe piirkonnas ligi 10 000 inimest ümber õpetada ja panna tootma kaupu ning teenuseid 150 miljoni elanikuga Vene turule. «Ideel on ainult üks puudus -- selle mõtles välja Tiit Vähi,» ironiseerib ta.

Väidetavalt on paljud Soome ettevõtjad valmis oma raha Eesti vabamajandustsoonidesse tooma. Sellega jääb tööta suur osa soomlasi, kes loodavad ametiühingute abiga Sillamäe vabamajanduspiirkonna teket pidurdada.

Praegu on Silmeti eesotsas kuus investorit, kes esindavad kahte gruppi: Magnum ja Gaia Investments. Gaia taga on ärimehed Toomas Waldin, Tiit Vähi ja Mehis Pilv. Kokku on kaks gruppi ettevõttesse paigutanud 50 mln krooni.

Sillamäe järgi joonduvad ka teised piirkonnad Eestis. Ülemöödunud nädalal toimunud transiidiseminaril Tallinnas propageeris Valga vabatsooni linnapea Koonderakonna liige Uno Heinla. Tema sõnul toimib Valga vabatsoon 10--15 aastat ja seal juba tegutseb üheksa firmat. Samasugused vabatsoonid on olemas ka Tallinnas Muuga sadamas ja endise Dvigateli tehase territooriumil. Hiljuti sai maavanema Robert Lepiksoni, endise Koonderakonna liikme eestvedamisel vabamajanduspiirkonna staatuse Võru linn.

Hetkel kuum