Kaja Koovit • 17 märts 1999

Lääne suurfirmad ei telli Eesti elektroonikat

Volvo AB ostudirektor Lars Bolminger rääkis, et autotööstuses areneb elektroonika osa pidevalt. Nõuded autotööstuse tarnijatele on väga kõrged ja Bolminger soovitas Eesti elektroonika- ja masinatööstuse ettevõtetel ekspordipartnerite leidmisel ühendust võtta allhankijatega, tegemaks teise astme allhanketöid.

Volvo tarnijatel peavad muu hulgas olema keskkonnakaitse standardi ning kvaliteedi sertifikaat. Peale selle peab ettevõtte finantsseisust tunnistust andma vähemalt reiting AA. Bolminger lisas, et tarnijate hulk Volvos pidevalt väheneb, kusjuures üha enam tellitakse tarnijalt juba komplekteeritud osi.

Teise Rootsi suure autofirma Saabi ostujuht Peter Börjesson lausus, et Saabi tarnetingimused on ühildatud General Motorsi nõuetega. Eesti on tema hinnangul üks võimalikest riikidest, kus võiks tarnijaks sobivuse analüüsi teha.

Börjesson lisas, et Eesti ettevõtted ei suuda hetkel pakkuda teiste riikide ettevõtetest oluliselt erinevaid tooteid. Valiku tegemisel saab otsustavaks ettevõtte võime tagada stabiilne kvaliteet pikaajaliseks koostööks. Börjesson nentis, et Saab on tahtnud Eesti ettevõtetega sidemeid arendada, kuid siinsed ettevõtted pole suutnud Saabi esitatud nõudeid täita.

Inglise konsultatsioonifirma IBDG konsultant Mal Donnelly juhib Eesti ekspordiagentuuri korraldatavas ekspordi arendamise programmis siinsetele elektroonikatööstusfirmade ekspordipartnerite leidmist. Donnelly kinnitas, et kohalike firmade toodangul on siiski potentsiaali rahvusvahelistel turgudel läbi löömiseks ja märkis, et Rootsi turg on ideaalseks platvormiks teistele turgudele suundumisel.

Donnelly märkis, et Rootsi elektroonikatööstus areneb pidevalt ja suureneb vajadus allhanketööde teostajate järele, samuti suhtuvad Rootsi tootjad Eesti toodangusse positiivselt.

Täna on Eestis ligi 350 elektroonikatööstuse ettevõtet umbes 7000 töötajaga. Hoogsalt on viimastel aastatel kasvanud ka elektroonikaettevõtete käive -- 400 mln kroonist 1994. aastal 1400 mln kroonini 1997. aastal. Suurima osa elektroonikatööstuse käibest annavad allhanke tegijad ja arvutitootjad.

84protsendise Rootsi kapitali osalusega IPM Elektroonika tegevdirektor Peeter Kallikivi märkis, et Rootsi osalusega firmadel on lihtsam sealsele turule siseneda, sest isiklikud kontaktid ja soovitused mängivad tellimuste saamisel olulist rolli. Tema sõnul näitab nende kogemus, et siinselt allhankijalt tellima suundub sealne ettevõtja vaid siis, kui hinnasurve hakkab kõri pitsitama. Kui olukord on lahedam, eelistatakse Rootsis asuvaid firmasid. I©PM ekspordib 93% oma toodangust ja firma eelmise aasta käive oli 3,6 mln krooni.

IPM Elektroonika nõukogu esimees Heino Lind lausus, et esmastest kontaktidest Rootsi ettevõtetega koostööni läheb vähemalt aasta ja ka siis ei ole tulemus kindel. «Kui 5 protsenti kontaktidest annab tulemuse, on see juba väga hea näitaja,» lisas ta.

Ekspordiagentuuri ekspordi arendamise programmi raames peaks maikuu keskpaigaks olema Rootsi ekspordipartnerid leitud 15 Eesti elektroonikafirmale.

Donnelly sõnul on ekspordi arendamise programmis järgmine turg Inglismaa, kust leitakse partnerid samuti 15 firmale.

Hetkel kuum