17 märts 1999

Pankade riskireiting

Käesoleva aasta algus on Eesti pangamaastikul möödunud uute lootuste tärkamise tähe all. Möödunud aasta lõpust meenuvad suured kahjumid on uue aasta kahel esimesel kuul suurematel pankadel pöördunud kasumiteks.

Järjest tähelepanelikum ja konservatiivsem suhtumine võimalikesse riskidesse on samm-sammult toonud madalamale ka pankade keskmist riskisust Äripäeva reitingus. Võrreldes jaanuariga langes see veebruaris 2,7%, 1,49 punktile. Väikseima riskiga on jätkuvalt kaks suuremat panka -- Hansa- ja Ühispank.

Kõige jõudsamalt on oma riskisust möödunud kuul alandanud Ühispank. Panga riskisus alanes suuresti tänu lühiajalise likviidsuse paranemisele. Lühiajaline likviidsus paranes Telekomi IPOst tulenevalt, millest saadud raha paigutas riik Ühispanka tähtajalisele hoiusele. Ühispank paigutas samas ulatuses raha välisriikide krediidiasutustesse, mis oma olemuselt kuulub kõrge likviidsusega varade hulka.

Pankade rida-realt liidetud koondbilansis on kõige huvitavamad sündmused aset leidnud hoiuste osas. Kui seoses Telekomi erastamisega on arusaadav riigi raha märkimisväärne kasv pankades, siis üllatusena on teinud 574 mln kroonise kasvu ka eraettevõtete ja -isikute hoiused.

Sellest punktist edasi minnes on üpris loogiline ka Hansapanga järk-järguline intressialandamine, sest tundub, et erasektoris oli seniste intressitasemete juures raha üle jäämas. Bilansist nähtub, et suure osa (476 mln kr) erasektori säästude kasvust ongi andnud Hansapank.

Nõudmiseni deposiitide märkimisväärne suurenemine ja sealt saadud raha paigutamine võlakirjadesse on veidi nõrgestanud Hansapanga lühiajalist likviidsust, mis omakorda tõstis panga riskisust ligi 17%, 0,38 punktile.

Hetkel kuum