18 märts 1999

Kehv kütus teeb auto kiiresti kalliks

Ükski sisepõlemismootor pole loodud töötamisel suitsevaks. Viga saab olla toitesüsteemis, tänapäeva varustus- ja teenindustaseme juures aga valdavalt mootorikütuses.

Eestisse veetakse sisse aktsiisivabalt suure oktaaniarvuga autobensiini lisandeid (tolueen, benseen jt), mida segatakse väiksema oktaaniarvuga autobensiinidesse ning müüakse autobensiinide 95 ja 98 hinnaga.

Sõltumatute laborite kontrollanalüüsideta on kütuseid Eestisse veetud juba aastaid. Taoliste bensiinide kvaliteet ei vasta kaasaegsete bensiinimootorite tehnilistele nõuetele.

Kegete kütteõlide segud on müügil pea kõikides tanklates. Ei ole erand, et tanklates pakutakse ka värvitud kergete kütteõlide (ahjukütuse) segusid, mida lubatakse kasutada ainult mõnedes traktorites.

Euroopa riikides ei tunnistata kerget kütteõli mootorikütusena, seda ei tunnista ka mootoritehased. Kaasaegsed Euro 2 tüüpi veoauto ja uusima sissepritsesüsteemiga sõiduauto diiselmootorid nõuavad väga head diislikütust.

Ahjukütust ei kasutatud mootorikütusena Eestis isegi nõukogude ajal, nüüd aga tehakse seda laialdaselt ja tulemused on kiired tulema.

Eesti kütuseturu olukorras orienteerumiseks tuleb tunda kütuse sisseveo geograafiat.

Kütuse sissevedajaid on kümmekond ja kütus tuleb põhiliselt Venemaalt ja Skandinaaviast. Suure oktaaniarvuga bensiini toob sisse põhiliselt Neste, vähem Statoil.

Tihti juhtub aga, et kütusemüüjad ei müü puhast kütust, vaid üritavad teha nn segusid. Olen ise näinud, kui bensiiniveokid seisavad maantee ääres, voolikud teineteise paakidesse veetud. Nii segatakse bensiine oktaaniarvuga 76 ja 98 ning müüakse seda 95 pähe.

Müüja kasu saab siin olla vaid mõni sent liitri kohta, ostja kahju aga mõõtmatult suurem. Nt kui oktaaniarvu vahe laboratoorse katse ja mootoritesti puhul on rohkem kui 11 ühikut, mõjub see mootorile halvasti. Tekib detonatsioon, milles kannatab eelkõige kepsu-kolvi grupp.

Alates 1. jaanuarist on Eestis lubatud diislikütusena kasutada ainult kütust väävlisisaldusega kuni 0,05% massist. See rikkus diislikütuse turu tasakaalu, sest Venemaalt sisseveetava kütuse väävlisisaldus on kuni 0,2% massist ja neid tuleks enne kasutamist värvida kui kerget kütteõli.

Värvitud kerge kütteõli müügi tarvis pole Eestis ei süsteemi ega kontrolli. Aktsiisist kõrvalehiilimiseks võltsitakse vastavussertifikaatide näitusid ning luuakse seadust eiravaid dokumente.

Segatud kütust müües ei arvestata autojuhtidega, kes peavad kehva kütuse tõttu kannatanud autosid remontima ning kalleid osi vahetama.

Kuni riik pole siin sekkunud, tuleb autojuhtidel endil olla nõudlikum, küsida tanklast dokumente kütuse kvaliteedi kohta, võrrelda selles toodud normatiive ja analüüsi tulemusi.

Juhtub sedagi, et analüüsifirma on andnud heakskiidu kütusele, mille omadused nõuetele ei vasta.

Praegusel ajal Eesti Vabariigis kehtivad kvaliteedinõuded vedelkütustele on mõnes osas isegi karmimad, kui Euroopas tulevikuks on plaanitud (nt üldine väävlisisaldus, pliisisaldus).

Kõik Eesti Vabariigis kehtivate kvaliteedinõuete kohased autobensiinid on oma üldnäitajatelt üsnagi sarnased. Konkreetseteks markideks liigitatakse neid erinõuetest (detonatsioonikindlus, plii-, väävli­, benseeni- ja MTBE-sisaldus) lähtuvalt.

Samuti on erinevused diislikütustele ja kergetele kütteõlidele kinnitatud kvaliteedinõutes suhteliselt väikesed.

Siiski ei saa väita, et iga diislikütus vastab kergele kütteõlile esitatud kvaliteedinõuetele ja ka vastupidi.

Erinevused võivad seisneda põhiliselt 10 protsendi jäägi koksiarvu, tuhasuse, leekpunkti, kinemaatilise viskoossuse ning madalatemperatuuriliste omaduste ning vaba vee sisaldust väljendavates näitajates.

Keemiliselt koostiselt võivad kvaliteedinõuetele vastavad vedelkütused olla väga erinevad, sest tööstuslikus lõppetapis kompaunditakse neid erinevate toornaftade töötlusprotsesside saadustest.

Nüüd, mil Eestis pööratakse rohkem tähelepanu keskkonnakaitsele, on üha enam täheldatav suundumus pakkuda tarbijale võimalust kasutada ka kvaliteetseid keskkonnasõbralikke vedelkütuseid, sh erimärgistatud kergeid kütteõlisid, millised oma kvaliteedilt on väga lähedased diislikütustele. Kahjuks ei saa kaugeltki kõiki Eesti Vabariigis turustatavaid vedelkütuseid nimetada kvaliteetseteks.

Kehtivate eurodirektiividega on sätestatud nõuded vedelkütuste keskkonnaohtlikkust väljendavatele komponentidele (nt plii, üldine väävel ja mõningad aromaatsed süsivesinikud).

Aastal 2000 jõustub direktiiv 98/70/EC. Sellega muudetakse märgatavalt karmimaks autobensiinidele ja diislikütustele esitatavad kvaliteedinõuded.

Autor: Aleksander Johanson

Hetkel kuum