Kaja Koovit • 18. märts 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Oma toodete hulk ekspordis väike

Eelmise aasta lõpuks oli Eesti oma toodete osakaal koguekspordis langenud viie aasta taguselt 75 protsendilt 52 protsendile. «See on majanduse seisukohast halb näitaja ja olukord peab muutuma,» lausus majandusminister Jaak Leimann.

«Oleme sunnitud investeerima endiste vigade parandamisesse ja tuleviku jaoks ei ole vahendeid,» iseloomustas Leimann kujunenud olukorda. «Kuigi see on ebameeldiv, tuleb tunnistada, et me ei suuda omavahendite ja kalli laenurahaga eriti midagi korda saata.»

«Meie võimalus on välisinvesteeringute kaasamine,» ütles lahkuv majandusminister. Madalad tootmiskulud on muutnud Eesti atraktiivseks allhankijatest huvitatud välisfirmadele.

Allhanget peetakse riigile traditsiooniliselt kehvemaks näitajaks kui omatoodangu müüki. «Samuti võib allhange osutuda võrreldes omatoodanguga ettevõtja jaoks vähem tulutoovaks,» märkis Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri.

President Lennart Meri toonitas kuu aega tagasi vabariigi aastapäevakõnes, et Eesti vajab leidlikku väliskaubanduspoliitikat, mis ei jäta ka siis hätta, kui madalad palgad ja tootmiskulud kaovad.

Jaak Leimann leidis, et Eesti trump võiks olla laseri või biotehnoloogia baasil valmistatavad tooted.

«On väga vähe tõenäoline, et Eesti töötab lähiaastatel välja mingi toote, mille kaudu teda maailmas tundma hakatakse,» lausus Maris Lauri.

Majanduseksperdid ei nõustu väidetega, et Eesti ettevõtjatel pole häid ideid. Omatoodangu eksporti pidurdavad pigem kogemuste vähesus ja nõrk tehniline baas, leidsid nad. Lauri sõnul kulutavad nii ettevõtted kui ka riik väga vähe raha teadustööks.

Rõivavalmistaja Klementi ekspordib nii oma toodangut kui teeb allhanketöid. «Tundub, et oma toodangu äriidee maksab oluliselt rohkem kui allhangetes mingi operatsiooni teostamine,» lausus Klementi finantsdirektor Ardo Kamratov. Ta lisas, et allhanketööde rentaablus võib olla umbes 5 protsenti, samas kui oma toodangul on see 15--20 protsenti.

Seitsmesaja töötajaga Klementi allhanketööde maht moodustas eelmisel aastal 22 protsenti ettevõtte toodangust. Sellel aastal allhanketööde maht suureneb, prognoosis Kamratov.

«Praeguse majandusliku ebakindluse olukorras ei maksa teha panust vaid ühele kaardile ja allhangetest loobuda, sest oma toodang võib lõpuks lattu jääda,» rääkis Kamratov.

Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit hindas Eesti ekspordivõimalusteks puiduga seotud tooteid, põlevkivikeemiat ja toiduainetööstuse toodangule uue turu leidmist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt