18 märts 1999

Ühinenud Meiereid langetab aprillis piima varumishindu

«Keskmine hind kõrgema sordi piima eest tuleb kusagil 1,60 krooni kanti,» ütles Ühinenud Meiereide peadirektor Andres Soosaar.

Jaanuaris maksis Ühinenud Meiereid keskmiselt 1,80 krooni piimakilost.

Soosaare sõnul käivad hetkel läbirääkimised ning varumishind sõlmitakse kokkuleppel tootjaga.

Soosaare hinnangul kasvab aprillis varutava piima hulk nii palju, et sellest pool tuleb eksportida. «Ekspordihinnad on aga sellised, et tootjale saaks maksta 1,20 krooni liitrist,» tõdes ta.

Madalam hind mõjutab töötleja arvamuse kohaselt enim väiketootjaid.

«Peame paraku hoidma seda tootjat, kellest oleme huvitatud,» lausus Soosaar. «Vaevalt, et ühelehmapidaja suurt tulevikku omab,» lisas ta.

Soosaar prognoosis riigi praeguse piimanduspoliitika jätkumise korral järgmiseks talveks piimatootmise langemist tasemele, mis ei kata siseturu vajadusi.

«Piima kogus langeb sujuvalt, teatud hetkel on pakkumine väiksem kui nõudlus ja hind hakkab tõusma,» rääkis Soosaar. «Tasakaaluhinnaks ennustan 2,50 krooni kilo eest,» lisas ta.

Kontserni juht oletas, et pärast suve on loomade tapmine veelgi intensiivsem kui praegu, mil tapamajades on järjekorrad maikuuni.

Soosaare hinnangul võib välismaistel tootjatel tekkida tõsine huvi Eesti piimaturu vastu, kui kokkuostuhind ületab 2,50 krooni kilost.

Kodumaise piimatootmise vähenemise tõttu võib Eesti hakata siis piima Venemaalt ja Poolast sisse ostma, ennustas Soosaar.

Olukorra normaliseerimiseks piimaturul on vaja valitsuse poliitilist otsust ja tootmiskvootide kehtestamist, ütles Soosaar.

«Piimatoodete müümine maailmas on reguleeritud ja sel pole vaba turumajandusega mingit pistmist,» lisas ta.

Praegu tarbitakse siseturul 450 000 tonni piima aastas, ületootmise puhul tuleks rakendada ekspordituge, milleks võiks olla riigieelarves leiduv lehmatoetusraha, ütles Soosaar. «Otsetoetus on täielik jama,» märkis ta.

Kui riik ja tootjate esindajad lepivad kokku piima hinnaks näiteks 2 krooni kilo eest, siis on Soosaare sõnul piimatootjal olemas garantii tuleviku jaoks.

See tähendab Soosaare sõnul, et otsetoetuste asemel oleks otstarbekam rakendada kokkuleppelisi eksporditoetusi.

Kahekroonist piima saaks müüa siseturul, selgitas Soosaar.

Maailmaturu müügihinnale -- 1,20 krooni -- peaks 80 senti juurde tulema, mis eelmise aasta 90 miljoni kroonise lehmatoetuse puhul võimaldaks toota 100 000 tonni rohkem, kui on siseturu vajadus, selgitas Soosaar.

Autor: BNS

Hetkel kuum