21 märts 1999

Kas Eesti ettevõtted jäävadki vaid allhankijaiks?

Seda osakaalu pole mõtet üle dramatiseerida. Oma toodangu osakaal koguekspordis on küll vähenenud, kuid rahalises arvestuses on Eesti oma toodangu eksport viimase viie aasta jooksul kasvanud ca 70%. Lihtsalt allhanke eksport on kasvanud kiiremini. Ja viimasel aastal on allhanke ekspordi kiirem kasv peatunud -- seega areng toimub ja õiges suunas.

Kindel on aga, et riik peab igati soodustama just kõrgema lisaväärtusega toodangu valmistamist ja selle eksporti. Selle eelduseks on aga atraktiivse investeerimiskliima loomine, sest kõrgema lisaväärtusega toodangu valmistamine nõuab ka rohkem raha. Kuna Eesti kodumaine säästmine ei ole just kõige paremal järjel, tuleb Eestisse meelitada pikaajalist väliskapitali. Mida edukamad me selles tegevuses oleme, seda kiiremini kasvame me ka allhankijaist valmistoodangu tegijaiks.

See protsess on kogu aeg toimunud. Ja hea, et niigi läheb, sest konkurents maailmaturul on väga tihe ja oma kaubamärgiga maailmaturule minna on väga raske. On täitsa probleem oma kaubamärgi ja algupärase toodanguga Eesti turulgi püsida. Nii et see on selline põhimõtteline jõudude vahekorda näitav protsess. Meie originaaltoodang on olnud liha- ja piimatooted, mille turud on kadunud ja uusi turge pole saadud. Mis puudutab masina- ja aparaadiehitust, on need kogu aeg olnud alltöövõtud. Ka õmblus -- oma nime all müüa ei saa, siis olema alltöövõtjad.

Soome Nokia nautis väga kaua riigi garantiisid ja toetust. Nokia oli terve Soome riigi saavutus.Väikeriigi ettevõtted tavaliselt ei ole kunagi nii tugevad ja ei suuda oma riske nii korraldada, et nad saaksid odavat krediiti, kui riik ei ole taga. Ma arvan, et Eestil oma Nokiat annab väga tükk aega oodata.

Allahanke tegija staatus muidugi paratamatu ei tohi olla. Samas ega allhankeid ei saa ka eirata, kui ta on ikkagi kasulik, siis võib selle peal ka elu püsti panna. Aga kindlasti ei tohi see ainuvõimalikuks teeks jääda.

Valmistoodanguga turule pääsemine on keeruline. Firmad üritavad sel etapil oma eksistentsi jätkamiseks just läbi allhangete oma programmi realiseerida ja pööravad natuke vähem tähelepanu turule minekule ja turgude otsimisele. Selle põhjus on praegu rahapuudus. Eksporditurgude lahtilöömisel, ekspordivõimaluste tutvustamisel ja innovaatiliste projektide toetamisel on siin ka riigi roll olemas. Siin peab riik taha tulema.

Eesti oma Nokia tekitamine on väga tõsine protsess. Aga loomulikult peab see olema eesmärk ja selles suhtes on presidendil õigus. Rahvuslik tootmine ja rahvuslik kaubamärk peab tekkima. Aga praegune Nokia tekkis Soomes mitte üheksa iseseisvusaastaga, vaid läks ikka kümme korda rohkem aega.

Hetkel kuum