21 märts 1999

Mida loetakse erisoodustuste hulka

Erisoodustuseks loetakse tööandja poolt füüsilisele isikule seoses töösuhtega antud rahaliselt hinnatavat soodustust, milleks võib olla kaup, teenus või ka mõni muu soodustus. Erisoodustuse saajaks on ettevõtte, asutuse või ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku töötaja või töötajaga seotud isik (abikaasa, otse- või külgjoones sugulane, hõimlane).

Erisoodustuseks ei loeta neid rahalisi väljamakseid, mida tavaliselt loetakse palgaks, preemiaks, lisatasuks, juurdemaksuks või tasuks osutatud teenuste eest, ning tulumaksuseaduse alusel mittemaksustatavate tulude hulka kuuluvaid tulusid.

Ka kulutused, mida tööandja teeb talle seadustega (näiteks töökaitseseadus või rahvatervise seadus) pandud kohustuste täitmiseks, ei kuulu erisoodustuste hulka.

Erisoodustuse näited:

- eluaseme kulude täielik või osaline hüvitamine;

- lähetuse päevarahade ja majutamiskulude ning isikliku sõiduvahendi kasutamise eest hüvitise maksmine üle valitsuse kehtestatud piirmäärade;

- kindlustusmaksete tasumine tööandja poolt, välja arvatud juhud, kui see on mõne seadusega ette nähtud (näiteks päästeseadus);

- laenu andmine keskmisest intressist madalama intressiga (alla 8%);

- ametiauto tasuta või soodushinnaga kasutada andmine mitte tööülesannetega seotud tegevuseks;

- kauba, vara või teenuste tasuta ja soodushinnaga andmine;

- tööandja poolt lisaks seadustes sätestatule tehtavad kulutused töötingimuste parandamiseks;

- töötajate tööle sõitmise kulude hüvitamine või selle tasuta korraldamine;

- töötajate tasuta või soodustatud toitlustamine;

- ujulate ja spordisaalide tasuta töötajatele kasutada andmine jms.

Erisoodustuse saab kuludes kajastada tuludeklaratsiooni koostamisel vaid juhul, kui tulumaks nendelt soodustustelt on riigieelarvesse kantud. Erisoodustuste, sellelt arvutatud tulumaksu (26%) ja sotsiaalmaksu (33%) summad deklareeritakse vormil FTSD.

Autor: Terje Ludvi

Hetkel kuum