Kristina Traks • 21. märts 1999 kell 22:00

Talunik jätab saagi kindlustamata

Ühe Eesti suurima köögiviljakasvataja, Laheotsa talu peremees Johannes Valk pole sugugi kindel, et ta oma saagi ära kindlustab. «Kindlustusseltsid on nii vähe usaldusväärsed, et ei julgegi kindlustada,» sõnab ta.

Valk arvab, et saagi kindlustamine ei levi esialgu massiliselt, sest eelmine aasta oli talumeestele kehv ja neil pole kindlustamiseks raha.

«See hind, millega praegu kindlustust pakutakse, on liiga kõrge,» ütleb Jüri teraviljakasvataja Arnold Põldmäe. «Vilja hind kukkus eelmisel aastal kaks korda ja mul lihtsalt pole raha saagi kindlustamiseks.»

Ka Saku talumees Vello Eensalu sõnab, et lähematel aastatel pole tal plaanis saaki kindlustada. «Minu põllud asuvad nii erinevate maade peal, et päris ilma ei jää ma saagist kunagi,» toob ta põhjenduseks. «Samuti pole praegu infot saagikindlustuse tegeliku hinna kohta.»

Peamiselt piimatootmisega tegelev Eensalu leiab, et eelkõige peaksid viljasaagi kindlustama ainult teravilja kasvatavad põllumehed.

Raplamaal rapsi kasvatav Kalle Hamburg arvab, et kui saak ka ära kindlustada, siis kindlustus ei kata saagi ikaldumisel nagunii kõiki kulutusi ja on seega mõttetu. «Ma ei usu hästi, et kindlustusseltsides töötavad inimesed üldse teavad, mis on ikaldus,» kahtleb Hamburg.

Mitmed talupidajad tunnistavad ausalt, et kuna riik maksis kinni eelmise aasta ikalduse, siis küllap teeb ta seda ka edaspidi. Seetõttu pole justkui põhjust oma raha mängu panna.

«Aasta alguses elasime puhtalt riigi raha peal,» ütleb üks Rapla kandi talupidaja. Eelmisel aastal maksis riik kehva viljaaasta tõttu talumeestele ikaldushüvitist 230 miljonit krooni, kusjuures raha jagamisega oli nii kiire, et hüvitist said ka need talunikud, kelle vili ei ikaldunud.

Kindlustusseltsi BICO arendusdirektor Mait Ruut ütleb, et saagi kindlustamise vastu on hakatud nüüd, mil riik osa kindlustuspreemiast kinni maksab, siiski veidi huvi tundma.

Riik katab talunike saagikindlustusmaksed kuni 40 protsendi ulatuses. Riigieelarves on selleks ette nähtud kaheksa miljonit krooni.

Ruut ei oska täpselt öelda, kui kalliks viljapõllu kindlustamine kujuneb. «Hind sõltub näiteks sellest, kus põld asub, mis sorti vili seal kasvab, milliseid väetisi kasutatakse ja millise saagi hävimisastme juures sekkub kindlustus,» räägib ta.

Saaki saab kindlustada rahe, tulekahju, tormi, põua, liigniiskuse ja öökülma vastu.

«Vaevalt, et me saakide kindlustamiselt kasumit teenime,» arvab Ruut siiski.

1. juuliks peavad kindlustusseltsid põllumajandusministeeriumile teatama, kes neist hakkab saaki kindlustama. Valitsus peaks põllumajanduskindlustuse toetuse maksmise korra kinnitama lähinädalatel.

Hetkel kuum