Kaja Koovit • 22 märts 1999

Jooksevkonto defitsiit väheneb

Eesti Panga eile avaldatud esialgsetel andmetel oli eelmise aasta maksebilansis jooksevkonto defitsiit 6,3 miljardit krooni. 1997. aastal oli vastav näitaja 7,8 miljardit krooni ehk 12 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Jooksevkonto defitsiidi alanemise eelmisel aastal põhjustas väliskapitali sissevoolu aeglustumine ja sisemaise nõudluse langus.

Investeeringute aeglustumine on murettekitav, sest eesmärgiks on võetud kiire majanduskasv, rääkis peaministri majandusnõunik Heido Vitsur.

«Trend iseenesest on loomulikult positiivne, sest laenuraha peal kaua ei ela, aga peame arvestama, et selle aasta majanduskasv ei saa olema kiire,» ütles Vitsur.

Jooksevkonto puudujäägis oli mullu endiselt suurim osakaal väliskaubandusbilansil, mille puudujääk SKT suhtes vähenes üle-eelmise aastaga võrreldes 3 protsendipunkti 21 protsendini. Eestisse veeti eelmisel aastal kaupu sisse 15,7 miljardi krooni võrra rohkem kui välja. Samal ajal oli ekspordi kasv impordi kasvust ligi 6 protsendipunkti võrra kiirem.

Eelmisel aastal paigutasid välismaised otseinvestorid Eestisse ligi 8 miljardit krooni, mis on senine kõrgeim tase. Ligi poole sellest andsid pangandussektori kaasatud strateegilised investorid. Tööstusesse tehti viiendik otseinvesteeringutest.

Investeeritud kapital saabus põhiliselt Soomest ja Rootsist. Eesti ettevõtted investeerisid eelmisel aastal välismaal asuvatesse tütar- ja sidusettevõtetesse 100 mln krooni, mis on vähem kui kahel eelmisel aastal.

Keskpanga hinnangul oli selle põhjuseks saadud kahjumid ja eelnevatel aastal tütar- ja sidusettevõtetele antud laenude tagastamine.

Välisriikidesse investeerimisel eelistati Eesti Panga andmetel jätkuvalt rahandust, kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindust ning kaubandust. Enim investeeriti Lätisse ja Ukrainasse.

Hetkel kuum