22. märts 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Kriisiolukord oleks organisatsioonil kasulik ette läbi mängida

Kriisikommunikatsiooni ABCd ei valmistata ette siis, kui ettevõte on langenud sügavasse kriisi. Suurettevõttes peavad kriisisituatsioonid olema ette läbi mängitud. Määratud peab olema kriisimeeskond ja igaüks teab, mida ühe või teise situatsiooni kohta öelda ja kust lisainfot hankida.

Rääkides kriisikommunikatsioonist, peame esmalt selgeks tegema, et tegemist ei ole mingi majandusnäitaja, õnnetusjuhtumi või tegeliku olukorra kinnimätsimisega, vaid selle avalikkuse ette toomisega koos kommentaaride ja edasiste tegevusplaanidega. Kriisikommunikatsioonil on mõned spetsiifilised omadused: kriisiolukorras on lubatud teha vigu, aga oluline on kriisikommunikatsiooni korral olla aus ja võtta endale vastutus juhtunu eest.

Kõige raskem on vastutuse võtmine oma organisatsiooni peale, seda enam, et ajakirjanikud on enamasti sellistel kordadel ründavad ja sunnivad firmajuhid kaitsepositsioonidele.

Tüüpilisteks väljenditeks sellistel kordadel on: «Ei kommenteeri», «See pole meie süü».

Enamasti puudub sellisel ettevõtte juhtkonnal arusaamine, et info andmata jätmine on võrdne negatiivse info andmisega. Kui organisatsioon keeldub kommentaaridest, võtavad ajakirjanikud kommentaarid teistest kanalitest ja lugu saab veelgi kriitilisem, kui oleks ta olnud ettevõtte omapoolsete kommentaariga. Isegi kui ettevõtte juht kriisisituatsioonis ei valda hetkel infot on õige anda vastus: «Hetkel ei tea, kuid uurin, palun helistage mingi aja pärast tagasi.»

Esmalt on kriisikommunikatsiooni juhuks vaja valmis teha situatsiooni kirjeldus, st mis võib asutuses juhtuda, mida võiks nimetada kriisiks ja kus on vaja kasutada kriisikommunikatsiooni. Seejärel määratakse meeskond, nn speaker'iterühm, kes viiakse esmaselt kurssi kogu juhtunuga. Neid treenitakse spetsiaalselt kriisiolukordadeks ja neil on taolistel juhtudel 24tunnine intervjuukohustus.

Suurte organisatsioonide kriisiprojekti on lülitatud ka asutuse oma töötajad, kellele antakse informatsioon toimuva kohta kätte nii varakult kui võimalik ning seejärel kommenteeritakse seda ning täiendatakse juhtide ja võtmefiguuride kommentaaridega pidevalt.

Eestis on enamasti firmasisesteks kanaliteks siseleht, Intranet.

Suuremate ja pikaajalisemate kriisde korral on mõttekas kasutusele võtta hotline-ehk kuumliin, kust saab iga ettevõtte töötaja kõige värskema informatsiooni koos kommentaaridega sündmuste kohta. Sama kanalit on võimalik rakendada ka avalikkuse jaoks. Peamine kriisikommunikatsioonis on: «Räägi sellest kõik, räägi seda kiiresti!»

Kriisi heaks küljeks tuleks pidada seda, et iga kriis tähendab tegelikult ka organisatsiooni arengut.

Nii tulebki juhtkonnal vaadata ettepoole, näha kriisikolde lahendust, likvideerimist ja silmas pidada, et kommunikatsioonis ei saa kajastada paremat olukorda, kui tegelikult on.

Firma juhtkonnal on igas kriisisituatsioonis kõige olulisem roll. Kommunikatsiooni eesmärgiks ongi näidata juhtkonna tegevust kriisi lahendamisel.

Autor: Piret Kütt

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt