22 märts 1999

Müügiedendus võtab Eestis võimust

Jungent võtab oma turundustegevuses eeskuju USAst, kus 54% tarbijatest teeb oste müügiedenduskampaania mõjul. Viimased võib jagada kaheks: tarbijale ja kaubandusele suunatud müügiedendus.

Ühendriikides kulutatakse kaubandusele 2/3 müügiedendusest, samamoodi on proportsioonid kujunenud Smartenis.

Smarteni toidukaupade turundamisel kasvavad reklaamikulutused pidevalt, kuid palju enam on hulgifirma hakanud panustama müügiedendamisse. Viimase puhul läheb 2/3 kaubandusele ja ülejäänu lõpptarbijale.

Kaubanduse müügiedenduse kõige kulukam osa on riiulikorrastaja teenus (kaubariiulite atraktiivseks muutmine), milleks on Smartenil palgal kuus inimest. POS (point of sales) ehk müügimaterjali trükkimine juba on kaunis kulukas. Kauplused suhtuvad riiulikorrastja teenusesse vastakalt. Ühed on tänulikud, et hulgifirma teeb osaliselt nende töö ära, teised aga ei soovi kaupluse üldpilti liiga kirjuks ajada ja nõustuvad müügimaterjalide väljapanekuga vaid suurte kampaaniate korral.

Ostjale suunatud müügiedenduses on levinumad loterii ja cross-promotion ehk võimalus osta mitut toodet koos soodsamalt.

Olen kindel, et Eestis suureneb kaubanduse müügiedenduse osakaal oluliselt. Kuna importkaupade müük käib enamjaolt hulgimüüjate vahendusel, siis on nemad müügiedenduse innovaatorid Eesis.

Kui meediareklaami osakaal oli kümme aatat tagasi pea 100%, siis täna on see ligi 50%. Näiteks Snikersi puhul on olulisem, et selle väljapanek kaupluses oleks silmatorkav. Reklaami sellele maiustusele ei ole eriti enam vaja, sest on juba piisavalt tuntud.

Müügiedendus kaubandusele on näiteks võistlused ja diileri boonused, kaubanduse hinnaalandused, müügikoha reklaammaterjalid, müügikoolitus, näitused ja messid ning ühisreklaamid.

Reklaam mõjub inimese mõttetegevusele ja emotsioonidele, müügiedendus mõjutab rahakotti ning annab põhjuse osta margitoodet, see on otsene ajend.

Hetkel kuum