Inno Tähismaa • 22 märts 1999

Raha murrab uksest sisse

Kaotasin börsil 95 protsenti oma varandusest, paljastas ekspankur, ametist lahkuv siseminister Olari Taal nädal tagasi. Tal läks isegi hästi. Ligi 110protsendilisest kaotusest päästis teda «uus tõus» ehk Eesti turule sisenev välisraha.

Mis saab edasi? Raha odavneb, välisraha sissevool jätkub ja ettevõtjad muutuvad tuleviku suhtes optimistlikumaks. Paljud arvavad, et nüüd tuleb majanduses samasugune tõus, mis pimestas investorite silmi kaks aastat tagasi. On see võimalik?

Asjatundjate arvates on, ent mitte enam endisel kujul. Vähemasti ei usu keegi, et börsiindeksid 1997. aasta lõpu rekordeid löövad.

«Kasvuruumi aktsiatele siiski on,» ütleb Eesti parimaks väärtpaberimaakleriks tunnistatud Tõnu Vanajuur. Säärased laused ilmestasid väärtpaberikommentaare ka kaks aastat tagasi börsi kuldaegadel.

Samas ennustab Vanajuur, et 1997. aasta tasemele ei jõua aktsiaindeksid mitte kunagi. Hüperoptimism on asendunud hüperpessimismiga ning turu taastumine võtab aega. Enamik investoreid on oma vitsad kätte saanud. Seetõttu on paljud muutunud aktsiaostude suhtes skeptilisemaks. Investorid jälgivad rohkem majanduse üldist olukorda ja mõtlevad enne investeerimisotsuste tegemist.

Vanajuure sõnul on vähemaks jäänud lühiajalisi investoreid, kes moodustasid veel hiljuti 99 protsenti investorite koguarvust. Kõige närvilisemad olid pangad ise, kes pidanuks säilitama kainet meelt. Maapank ja Forekspank lõpetasid hulljulged börsiinvesteeringud pankrotiga.

Lõhmus-Haavel-Viisemanni investeerimisgrupi liige Tõnis Haavel tunnistab, et teda muudab tärkav optimism taas mõnevõrra kartlikuks. Ta on märganud, et inimesed kipuvad kiiresti tehtud vigu unustama ning ettevõtjad ei paiguta oma vaba raha ettevõtmistesse, mida nad tõesti hästi oskavad, vaid toovad börsile. «Millegipärast arvavad kõik, et nad oskavad kõige paremini börsil mängida,» ütleb Haavel, kelle leib on aktsiainvesteeringud.

Hansabank Marketsi investeerimispanganduse osakonna juhataja Kristel Tummi arvates on majanduselu taas vilkamaks muutnud just võlakirjaintresside langus, mis mõne kuuga on kukkunud 17 protsendilt 7-le.

See omakorda vähendab investorite huvi laenamise vastu ja suunab rohkem raha börsile. Kui sellele lisada Telekomi müügi hea ajastus ja välisinvestorite huvi mõningane tõus, võib arvata, et paljukardetud kriis on oma põhjast läbi käinud.

Ainsana ei jaga optimistlikku meelt Ühispanga asepresident Ülo Suurkask, kes ennustab vaatamata laenuturu elavnemisele veel kinnisvarahindade langust ja Vene turuga seotud ettevõtete raskusi.

Seepärast pitsitab Ühispank üha enam oma kliente: hoiuseintressi langetamise kõrval jätab laenuintressi langetamata. Ühispanga näpud jäid kõvasti börsikrahhi sahtli vahele. Pank arvutas aktsiainvesteeringutelt saadud kahju vähemalt 200 miljonile kroonile.

Mitmed asjatundjad on ühel nõul, et 1999. aasta märksõnaks pole mitte börsiettevõtted, vaid edukad väiksemad ettevõtted, kes pole börsile jõudnud. Investeerimispankurite arvates polegi ettevõtetel mõtet börsile pürgida, sest kiiresti arenevas majanduses suudavad need ka börsiväliselt omanikele piisaval hulgal raha teenida.

Tõnu Vanajuur on arvamusel, et praegune ettevõtete arv börsil (26, neist 7 põhinimekirjas) on Eesti kohta normaalne. Ta toob paralleeli Leeduga, kus on küll börsil palju ettevõtteid, ent kauplemine aktsiatega peaaegu puudub.

Majanduskeskkonna muutumine tähendab suurt raha Eesti turule. Kui eelmisel aastal tõid välisinvestorid Eestisse ligi 8 miljardit krooni, siis sel aastal tuli juba ainuüksi Telekomi erastamisest 3 miljardit krooni.

Kokku võib tänavu Eestisse jõuda 10 miljardit krooni ehk 6600 krooni elaniku kohta. Osa sellest rahast liigub börsile, osa läheb majandusse uute ettevõtete loomiseks.

Kui sellele lisandub uue valitsuskoalitsiooni otsus kaotada ettevõtte tulumaks, võib juba lähitulevikus korduda Eesti 1997. aasta 11protsendiline majanduskasv.

Ametist lahkuv teede- ja sideminister Raivo Vare arvab, et majanduskasvu võib kärpida eestlaste maaharija-mentaliteet. Ta toob näite kaubandus-tööstuskoja tellitud reklaamklipist «Head Eesti Asjad», kus paljasjalgne eesti pere käsitsi põldu harib. Selle mõtteviisi murdmiseks pakub Vare lahendusena haridussüsteemi täiustamist ning inimeste ümberõpet.

Ümberõppe ja parema hariduse vajadust kinnitab ka Eesti välisinvesteeringute agentuuri direktor Agu Remmelg. Agentuuri korraldatud uurimuste kohaselt hindavad välisinvestorid otsuste tegemisel turu suuruse kõrval ka töötajate efektiivsuse ning hariduse taset.

Teiseks heaks müügiartikliks oleks liitumine maailma kaubandusorganisatsiooniga WTO ja kaupade topeltmaksustamise kaotamine Vene piiril. Selles vallas on Läti ametnikud Eesti omadest efektiivsemad.

Remmelg soovitab Eestil Singapurist õppida. Selle Kagu-Aasia riigi ametnikud otsustasid ühel hetkel, et Singapur vajab ainult efektiivset kõrgtehnoloogilist tootmist ning selle arengule tehti soodustusi.

Praegu on singapurlased mitmeid kordi rikkamad kui nende naabrid Malaisias ja Indoneesias, kellega 30 aastat tagasi ühelt tasemelt alustati. Ühe elaniku kohta saab Singapur aastas üle kümne korra rohkem otseinvesteeringuid kui Eesti. Eestil on välismaale paigutatud 2,7 mld krooni. Singapur on välisaktivatesse investeerinud summa, millelt saadav intress võrdub riigieelarve suurusega.

Eesti tulevikku ei ennusta aga singapurlased, vaid eestlased ise. Hiljutistel parlamendivalimistel hääletasid kodanikud valdavalt parempoolse maailmavaate poolt.

Eestisse investeerimise vastu on jätkuvalt huvi tundnud maailmas tuntud elektroonikafirmad. Kõige värskem tulija on Rootsi juurtega USA elektroonikatootja Berifors, mis toodab komponente Scaniale, Volvole ja Mercedesele.

Kõik tunnevad Ericssoni mobiiltelefone, mida juba paneb kokku Elcoteq Tallinnas. Loodetavasti pole kaugel aeg, mil täitub presidendi unistus Eesti oma Nokiast.

Hetkel kuum