24 märts 1999

Probleemne palmimaja

- asukoht: Tallinn, Kloostrimetsa tee 52

- avatud: märts 1999

- tellija: Tallinna keskkonnaamet

- ehitaja: Merko Ehitus

- mööbel: Disekt

- pindala: 1000 m²

- palmisaal: 500 m²

- konverentsikeskus: saal 114 kohta, õppeklass 20 kohta

- sisearhitektid: Argo ja Katrin Vaikla (A & K Vaikla Disain)

- projekti maksumus: 800 000 krooni

Tallinna botaanikaaia palmimaja sisearhitektuur erineb sisekujundajate nägemusest Eesti hetkeprobleemi tõttu: kõik peab olema võimalikult odav.

Tavavaataja ei pruugi väheste võimalustega läbiajamist märgatagi. Sisekujundajad on aga nördinud lõppematust võitlusest oma ideede eest. «Sa võid hinges tahta parimat, aga kõik peab olema nii odav, et lausa midagi ei tohi maksta, aga tegu on tähtsa hoonega,» ütleb Katrin Vaikla. «Kõik värvid jäid küll paika, aga paljud ideed nulliti ära.» Näiteks ruumi keskne osa pidi jääma betoonist, aga kuna valu kvaliteet eksponeerimist ei kannatanud, tuli sellele plaadid peale panna.

Algselt oli palmimaja valmimiseks planeeritud kolm aastat. Pikk ehitusaeg aga ei sobi taimedele. Kuna ehitaja oli nõus, otsustati kiirustada.

«Hädavajalikud asjad tehti ära, midagi ülearust pole,» nendib botaanikaaia asedirektor Agu Eensaar.

Eensaar on sisearhitektide tööga üldjoontes rahul, kuigi tema hinnangul on funktsionaalses lahenduses mõningaid probleeme: näiteks pole garderoobis kohti daamikübaratele. Samas kaebavad sisearhitektid puuduliku lähteülesande üle. «Meil endal pole ka kogemust,» tõdeb Eensaar. «Eks aeg näitab, kui palju siin rahvast käima hakkab.»

Palmimaja sisearhitektuur kasvab välja hoone välisilmest: tehnitsistlik, lihtne ja külmade värvidega. Viimane kontrastiks soojaga seostuvatele palmidele. et liiga magusaks ei läheks. Purskkaevu põhjas lebavad Vormsi saarelt toodud kivid.

Botaanikaaia palmimaja sisekujundus valmis paljude kompromisside käigus.

Hetkel kuum