25 märts 1999

Kosovo kriisi mõju

Jugoslaavia kindralstaap teatas, et NATO ründas esimesel rünnakupäeval umbes 40 sihtpunkti. Kindralstaabi väitel olid kahjustused minimaalsed. NATO õhurünnakud Kosovole ja erinevatele sõjalistele objektidele üle Jugoslaavia jätkusid eile alates kella 21.00 Eesti aja järgi.

Sellest võib kujuneda viimaste aastate raskemaid kriise, mis võib tagasi tuua külma sõja perioodi, arvas CBS Marketwatchi analüütik Paul Erdman.

USA-le teeb muret Venemaa reageering NATO otsusele ja paljude meelest võib Kosovo konflikt järsult pingestada riikide suhteid ja raskendada ÜRO tööd. Erdman seletab venelaste reageeringut sellega, et nad kardavad analoogset NATO aktsiooni, kui Venemaal peaks tekkima «siseprobleem».

Rootsi välisministeeriumi riigisekretär Jan Eliasson arvas, et NATO pommitamine on suur tagasilöök ÜRO julgeolekunõukogule, sest Euroopa on julgeolekupoliitika loomisega kahandanud ÜRO autoriteeti. Sest näiteks USA ei taha, et Venemaa ja Hiina saaksid julgeolekunõukogus NATO pommitamisele veto panna. Eile peetud julgeolekunõukogu istungil nõudiski Venemaa NATO sõjalise operatsiooni kiiret peatamist ning samal ajal ähvardas Venemaa president Jeltsin, et «Venemaa rakendab adekvaatseid meetmeid, kaasa arvatud sõjalised».

Londoni rahvusvahelise strateegiliste uuringute instituudi juht John Chipman aga ei usu, et NATO sõjaline aktsioon USA-Vene suhteid ning Venemaa ja NATO pikaajalisi sidemeid eriti kahjustaks, sest ka Venemaal on president Milosevici tegevus tekitanud laialdast rahulolematust. Kuid ta rõhutas, et väga palju sõltub sellest, kui kaua pommitamine kestab. Kriisi venimine tekitaks lahkhelisid NATO sees ning lääneriikide ja Venemaa vahel, mis oleks president Milosevicile suur võit.

Enim on Jugoslaavia sündmused mõjutanud naabermaade Sloveenia, Itaalia, Saksamaa ja Austria ning ka Venemaa börsi, kus aktsiad kukkusid ja käive oli väike. Neid on mõjutanud eelkõige lähedus kriisikoldele, sest selle majanduslik mõju neile on väike, kuna nende eksport Jugoslaaviasse on 1900. aastate algusest peale on olnud väike.

Venemaa majandusleht Kommersant kirjutas, et peaminister jättis Ameerika-visiidi katkestamisega riigi ilma 15 miljardist dollarist. Ka teised analüütikud arvasid, et Primakov tegi vea, kui ta sidus Kosovo probleemi ja laenukõnelused omavahel, sest nii minetas ta võimaluse IMFi enda poole võita. Lisaks on Venemaa prokuratuuri viimastel päevadel tõstetud korruptsioonisüüdistused Venemaa kõrgema juhtkonna vastu jälle kahandanud rahvusvaheliste laenuandjate usaldust Venemaa vastu.

Eile teatas peaminister Primakov, et rahvusvahelise valuutafondi (IMF) tegevdirektor Michel Camdessus saabub laupäeval Moskvasse kolmepäevastele kõnelustele. Selle teate peale hakkas kolmapäeval Primakovi Washingtoni-visiidist loobumise järel vabalanguse läinud Venemaa aktsiaturg eile taas kerkima.

Jugoslaavia presidendi Slobodan Milosevici vend Venemaa suursaadik Borislav Milosevic avaldas pärast NATO rünnakuid lootust, et Venemaa on Jugoslaaviaga solidaarne. Igatahes Venemaa kaitseministeerium seadis riigi relvajõud kõrgendatud lahinguvalmidusse.

Autor: FT

Hetkel kuum