Silva Männik • 25 märts 1999

Valitsus ruttas oma lubadustega

Alkoholiaktsiisi tõstmise tõttu üle 4 miljoni krooni kuus kaotava ASi Remedia juhatuse esimees Indrek Kirss loodab uuelt valitsuselt aktsiiside langetamist.

Valitsus ei tohiks aktsiisimaksude suurema laekumise huvides piirduda vaid mootorsõiduki aktsiisi vähendamisega, vaid peaks alandama ka alkoholiaktsiisi praeguselt 145 kroonilt näiteks 130 kroonile liitri pealt. Alkoholiaktsiisi tõus eelmisel aastal langetas Remedia ligi 10 miljoni kroonini ulatunud kuukäibe vähem kui 6 miljoni kroonini.

Alkoholiaktsiisi tõstmiseks põhjust andnud põllumeestele makstavaid otsetoetusi nimetab Kirss pseudokriisi ajel tekkinud totruseks. «Julgen seda isiklikult välja öelda, sest mul on vennaga kahepeale Jõelähtme vallas ligi sada hektarit teraviljamaad, mille harimisel tulime me eelmisel aastal ilma igasuguste otsetoetusteta ots otsaga kokku,» põhjendab ta.

Reformierakonna peamist ideed ettevõtete tulumaksu kaotamise kohta Kirss ei kritiseeri. Samas püüab ta panna end riigi olukorda ning arutleb, kas ei oleks mõtet tulumaks täielikult kaotada ning selle kompenseerimiseks tõsta ühe protsendi võrra käibemaksu. Käibemaksu laekumist oleks kergem kontrollida, pole vaja reinvesteeritud tulude ja ettevõtlusega mitte seotud kulude tõlgenduse üle vaielda, selgitab ta.

Kuigi aktsiisimaksu kiire kasv ja üldine majanduslik madalseis on Kirsi sõnul ka Remedia kriisiolukorda viinud, ei toeta ta ideed luua ühine töötuskindlustuse fond. «Ettevõte peab ise suutma oma töötajate 3-4 kuu tasud kinni maksta ning seda vastutust ei ole vaja teiste õlule lükata,» arutleb ta. «Suunitlus ei ole mitte töökohtade vähendamisele, vaid ettevõtted peavad töökohti juurde looma.»

Kirss usub Reformierakonna ühte valimiseelsesse lubadusse luua juurde uusi töökohti, olles samas tänulik, et nende teist lubadust upitada keskmine kuupalk 9000 kroonini koalitsioonileppesse pandud ei ole. «Kui selleks mingisugused sunnimeetodid oleks leitud, oleks see oluliselt meie ettevõtete ekspordivõimalusi kärpinud,» nendib Kirss, viidates odavale tööjõule kui Eesti ühele trumbile.

Töötuskindlustuse fondi idee maha laitnud Kirss on aga kahe käega ettevõtete juurde loodavate tööpensionifondide loomise poolt ning lubab võimaluse tekkides olla üks esimesi, kes selle ellu viiks. Tulumaksu soodustuse abil annab see Kirsi sõnul inimeste tulevikule hea toe.

Sotsiaalsete tagatiste suurendamise mõttekuses füüsilistest isikutest ettevõtjatele Kirss aga kahtleb. «Sageli registreeritakse end füüsilisest isikust ettevõtjaks selleks, et riiki petta,» teab ta. Kirss tunnistab, et loomeinimeste jaoks on see siiski valus probleem, kuid täiendavate sotsiaalsete tagatiste andmise kõrval peab kontrolli tugevdamiseks ka muid seadusi korrastama.

Aktsiisimaksude (esmalt autoaktsiisi) vähendamise ja nende kasvu pidurdamise kõrval on kõige kindlam lubadus koalitsioonileppes ettevõtete tulumaksu kaotamine kogu reinvesteeritud kasumilt, mis järgmisest aastast kehtima hakkab.

Maksustatavaks jäävad praeguse seaduseelnõu kohaselt vaid dividendid, erisoodustused ja ettevõtlusega mitteseotud kulud. See maksuvabastus läheb riigile maksma kuni 1,6 miljardit krooni.

Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni sõnul võidakse seadust rakendada ka etappide kaupa, mistõttu ei lange see koormus korraga ühele aastale.

Reformierakonna üks peaideoloog Jürgen Ligi loodab, et eelarvesse laekumata tulu tasakaalustavad osaliselt suurematelt palkadelt ja käibelt laekuvad maksud.

Igal juhul ergutab tulumaksuvabastus ettevõtteid enam investeerima ja ehk ka ettevõtjaid vähem dividende välja võtma.

Kolmikliidult on küsitud, kust leitakse kate üle 10 miljardi kroonini hinnatud koalitsioonileppe lubaduste elluviimiseks. Kas tõesti loodetakse, et juba sellel aastal kasvab Eesti majandus lubatud 10 protsenti?

Toivo Jürgenson raputab neid küsimusi kuuldes pead. «Tänavu on 10% majanduskasvu liiga vara oodata,» tunnistab ta. «Meie eesmärk on jõuda selleni neljanda aasta lõpuks ja kui me selleks ajaks seda saavutanud ei ole, pole me oma lubadusi täitnud.» Praegu tuleb saada olemasolev eelarve tasakaalu, võttes vajadusel vastu negatiivne lisaeelarve, räägib Jürgenson.

Kui aga suudetakse hoida maksutaset ja liberaalset tollipoliitikat, soodustada investeeringuid ja konkurentsi ning ohjata avalikku sektorit, võib 10protsendiline majanduskasv tegelikkuseks saada.

Töötuskindlustuse fondi kontseptsiooni alusel tõuseb alates 2001. aastast töötaja maksukoormus ühe ja tööandaja oma poole protsendi võrra.

Viimane läheb vastuollu aga koalitsioonileppe väitega, et maksukoormust üheski valdkonnas kindlasti ei tõsteta.

Värske majandusminister Mihkel Pärnoja tunnistab, et seni ei ole selle ideega eriti tegeletud ning otsuste vastuvõtmine eeldab valitsuse, tööandjate ja töövõtjate vahelisi kolmepoolseid läbirääkimisi.

Ettevõtete pankrottide osas on töötuskindlustus hetkel riigieelarve, täpsemalt valitsuse reservfondi kanda. Erifondi loomisel peaks koondamiste ja pankrottide puhul raha tulema ettevõtetelt.

Küsimusele, millal ja millisel kujul töötuskindlustuse fond sünnib, praegu veel valitsuspoliitikud vastata ei oska.

Koalitsioonileppes lubatakse füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks välja töötada sotsiaalsete tagatiste süsteem, mis lihtsustatult tähendab maksukergendust ettevõtlikele inimestele.

Täpseid tähtaegu selles osas koalitsioonipoliitikud siiski öelda ei oska. Majandusministri Mihkel Pärnoja sõnul tuleb muuta olukorda, kus pärast kulude mahaarvamist alles jäävat üksikisikust ettevõtja tulu käsitletakse töötasuna, millelt sotsiaalmaksu koormus on liialt suur. Ettevõtjal peab tekkima äriühingutega samaväärne võimalus investeeringuteks.

Toivo Jürgenson tunnistab, et sotsiaalsete tagatiste suurendamisega võivad kasvada maksupettused.

Maksupettuste kasvu kardab ka maksuameti peadirektor Aivar Sõerd, kelle sõnul on üksikisikust ettevõtjate tegevuse kontrollimisel seadustes veel palju määramatust, mida tuleb nendele uute tagatiste väljatöötamisel paralleelselt täiendada.

Valitsuse koalitsioonileppes välja käidud lubadusi investeeringute soodustusteks suure tööpuudusega piirkondadesse, Ida-Viru riiklikusse programmi ning tehnoparkide rajamisse käsitlevad asjaosalised pikaajaliste protsessidena, mis nelja aasta lõpuks ehk vaid esmase aluse saavad.

Toivo Jürgensoni sõnul ei sisalda need täiendavaid regionaalseid maksusoodustusi või rahamahukaid otsetoetusi. Kõik saab alguse eelduste loomisest alates infrastruktuuri arendamisest nõustamise ja tehnoparkide rajamiseni. Tehnoloogiaparkide näol on ettevõtluse arendamiseks investoritele Eesti eri piirkondades maa-alad välja vaadatud, nende sihtotstarve määratletud ja vajalik bürokraatia kohaliku omavalitsuse ja riigi poolt juba läbitud, selgitab Jürgenson. Paremal juhul on ka kommunikatsioonid ja infrastruktuur välja ehitatud, nii et ettevõtja vaid tuleb ja hakkab tegutsema. Raha tehnoparkide loomiseks ei tule Jürgensoni sõnul ainult riigilt, selleks saab kaasata ka erakapitali ja Euroopa vastavaid fonde.

«Välisinvesteeringute agentuuril on kogemus, kus investor nõudis 15 päeva jooksul vastust, kuhu ta võib oma tegevuse rajada ja millised võimalused selleks on. Seda ei saa aga teha, kui piirkondadel puudub mõtestatud arenguplaan,» lisab Jürgenson.

Hetkel kuum