Tõnis Arnover • 28 märts 1999

Kaks naaberriiki, kaks suhtumist Eestisse

Rootsi lehest õhkub optimismi. «Valimiste tähtsaim tulemus on see, et paremliberaalide valitsust on välisinvestoritel igati põhjust usaldada,» kirjutab DI. See tähendab, et välisinvesteeringud, mis eelmisel aastal Venemaa ja Aasia kriisist hoolimata kasvasid Eestisse rekordiliselt, jätkavad ka tänavu sissevoolamist.

DI sõnul näitavad Eesti valimised, et eesti rahvas soovib jätkata turumajandusreforme ja kindlalt läheneda Euroopa Liidule.

Negatiivsete joontena mainivad rootslased Eesti hõredaid seadusi, tööjõuvähesust ja Eesti ettevõtete vähest likviidsust.

Kauppalehti suhtumises Eesti valitsusse on aga tunda musta masendust. «Ministrite valik näitab seda, et Eesti suhted Venemaaga ei parane ning Venemaa turg ei avane Eesti toodetele,» kirjutab KL. Kogu valitsuses on ainult üks minister -- Siim Kallas -- kes suutvat venelastega asju ajada. Välisminister Toomas Hendrik Ilvesele heidetakse ette, et Siimanni valitsuses ei saanud ta kordagi kutset Moskvasse ja asjatu on tal seda oodata edaspidigi.

Peaminister Mart Laar mainib KL kui poliitikut, kes «on võtnud 500 000 venelaselt kodakondsuse». Sellest teeb KL sundimatu järelduse, et uus koalitsioonivalitsus viib Eesti 50 aastat tagasi, sest Eesti siseolukord pingestub vältimatult ning nii Venemaa kui ka Euroopa käänavad Eestile selja!

Jääb üle ainult imestada, et KL ei pakkunud Eestile Venemaaga suhete parandamise huvides välja finlandiseerimise näidet Soome lähiajaloost, kui näiteks parempoolne Koonderakond hoiti Kremli nõudel valitsusest eemal ja kui Soome president sepitses võimulpüsimiseks koos Moskvaga noodikriisi.®

Hetkel kuum