28 märts 1999

Kas hinnatõus mõjutab riigieelarve laekumist?

Viimasel ajal ei ole need OPECi aktsioonid nii väga õnnestunud, sest OPEC ei kata enam nii suurt hulka naftatootjaid, et sel olulist mõju oleks.

Bensiini hinna järsk tõus tähendab kindlasti tarbimise langust. Sellised suured tõusud võtavad ikka tarbimise maha. Nii et sellisel juhul ei pruugi see automaatselt tähendada tulude kasvu ei bensiinimüüjatele ega ka riigile. Alles võib-olla hiljem hakkavad mingid tulud suurenema.

Käibemaksu näol kindlasti, sest kütus läheb kallimaks. Aktsiisimaksude näol hetkel midagi ei muutu, see on reglementeeritud. Kui tarbijad hakkavad aina rohkem ja rohkem oma sõite planeerima ehk vähem kütust kulutama, siis võib aktsiisimaksu vähem laekuda.

Ei saa öelda, et hinnatõusudest või -langustest olenevalt ostetakse kütust oluliselt rohkem või vähem. Transport peab ikkagi liikuma. Inimesed planeerivad oma sõite, aga sõidud tegemata ei jää. Küll on aga konkurents see, mis võib kütusetarbimist firma lõikes suurendada või vähendada.

Käibemaksu võib isegi mõnevõrra rohkem tulla, aga see oleneb enam sellest, kas müügimahud suurenevad või vähenevad. Võib tulla ka tagasilöök -- tarbija hakkab vähem kütust tarbima ja siis ei anna see hinnatõus riigieelarvesse rohkem raha. See kõik oleneb nõudlusest.

Aktsiisitõusudega seoses oleme mingil määral tunnetanud müügimahu vähenemist, kuid see on olnud üpris lühiajaline, sest eraisik ja lõpptarbija ei saa suuri varusid varuda. See on ikka päevade küsimus. Vähemalt nädalaga ta taastub.

Iga kord, kui aktsiis on tõusnud, väheneb suur sisseostmine umbes päev enne tõusu.

Kuna nüüd tuleb teine hinnapilt, juba üle 7 krooni, siis mida ta lõpptarbijale psühholoogiliselt tähendab, on väga raske ennustada.

Ma usun, et eks riik saab ikka natukene rikkamaks, sest ega inimesed ennast nii väga ei piira. Ja praegune hinnatõus on puhtalt seotud maailmaturuhindadega, nii et ega bensiiniärimehed siis rohkem tulu ei saa. Aga käibemaksu saab riik kindlasti rohkem, kuid ma ei usu ka, et need summad üle mõistuse suured oleksid.

Tegelikult on viimase aja tendents olnud selline, et bensiini hind on kogu aeg allapoole kukkunud. Kui me räägime diislikütuse hinnast, mis veel natuke aega tagasi oli Rotterdamis alla 100 dollari tonn, siis neli-viis aastat tagasi oli see 250 dollarit tonn. Nii et tegelikult on bensiini hind seni lausa kohutavalt kukkunud.

Hetkel kuum