Tanel Raig • 29 märts 1999

Transpordifirmad vajavad tiigrihüpet

Kahel viimasel nädalal transpordirubriigis käsitletud infotehnoloogiaajastu saavutused -- Interneti veobörs ja EDI elektrooniline andmevahetus -- pole Eestis suurt kasutajaskonda leidnud.

Eesti transpordiettevõtete madal infotehnoloogiline tase vajab tiigrihüpet.

Paljudes veofirmades pole internetiühendust ega arvutitki. Seni on vedajad oma raha paigutanud uute veovahendite ostmisse. Otsesest veoteenusest kaugele jäävana tunduv internetiühendus on olnud autovedajatele teisejärguline. Arvuti ja Internet on aga kaks eeltingimust, et osaleda virtuaalses veobörsis või vahetada EDI teateid.

On väga palju ekspedeerimisfirmasid, kes pole huvi tundnud, mida leiab Internetist nende valdkonna kohta. Oma firma koguleheküljest kaugemale pole vaadatud. Veendusin selles, kui kogusin ekspedeerimisfirmadelt kasulike transpordialaste lehekülgede aadresse.

Interneti võimalusi ei maksa alahinnata. Veel hiljuti Eesti ekspedeerijate assotsiatsiooni (EEA) juhtinud Ain Kiisler on suundunud eraärisse ja avastanud oma firma jaoks Internetist rahvusvaheliste veobörside aadressid. Seda infot peab ta firmale strateegiliselt tähtsaks ja ei soovi aadresse ajalehes levitada. Teine näide on hulgifirma Smarten, kes vahetab paljude vedajatega infot meili teel. Kui pole aga Internetti, pole ka meili. Veofirmadevahelises konkurentsis võib see saada suureks takistuseks.

Transpordifirmad vajavad tagantlükkajaid, kes aitavad neil teha kallina ja esialgu mittevajalikuna tunduva tiigrihüppe. Hea eeskuju teerajajast infotehnoloogiliste võimaluste juurde on loodav EDI liit. Luues liidu liikmetega ühiselt EDI sõnumeid töötleva teenusekeskuse, tehakse miljoneid kroone nõudev EDI andmevahetus kättesaadavaks ka väikestele firmadele. Ka EEA ja Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon võiksid eesmärgiks võtta oma liikmete informeerimise infotehnoloogia, kaasaarvatud Interneti kasutusvõimalustest.

Hetkel kuum